Töötukassa

Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa eriala lõpetanud Ivar: et leida hästi tasustatud töökoht, peavad olema oskused ja teadmised

Täiskasvanud inimesel võib pärast aastate möödumist uuesti koolipinki minek olla päris keeruline. Põhjuseid, miks mitte minna, leiab alati – pole aega, tööl on kiire, lapsed nõuavad oma osa.

Äsja kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa eriala lõpetanud 51-aastane Ivar Märtin räägib, mis põhjusel otsustas tema tagasi kooli naasta ja uue ameti selgeks õppida.

 Pärast põhikooli läks Ivar õppima Vana-Vigala kutsekooli laia profiiliga traktoristiks, mille mees ka edukalt läbis. Kooli lõpetamise järel töötas ta mõnda aega traktoristina, kuid peatselt leidis mees endale uue töökoha autojuhina.

“Olin äsja kätte saanud autojuhiload ja kuna autojuhtidele maksti toona ka pisut paremat palka kui traktoristidele, siis polnudki väga midagi mõelda ning hakkasin veoautojuhi ametit pidama,” räägib Ivar. 

Hea äriidee

1992. aastal aga otsustas mees proovida kätt ettevõtluses ja asutas oma firma, mis tegeles katuseroo ehitusega. “Idee sündis tegelikult sellest, et tol ajal maksis katuseroog hingehinda. Kui näiteks keskmiselt teeniti toona 400-500 krooni kuus, siis meile oli see mõnikord lausa päevateenistus. Tänu sellele sai nii-öelda päris hea põhja alla,” meenutas Ivar.

Katuseroo ehitusega tegeles mees pea 20 aastast. “Sisuliselt käiski nii, et peamiselt talvel ja kevade algul sai ehitud katuserooga ning suvel rahulikult hobikorras kala püütud.”

Kui aga katuserooäri viimaks läbi sai, naasis Ivar tagasi autojuhi ametile. “Mõnda aega sai Euroopas ringi sõidetud, kuniks ostsin omale enda auto ja hakkasin tegema Eesti-siseseid vedusid,” räägib ta. 

Veojuhiauto amet ei tasunud enam ära

Ivari sõnul pidas ta veoautojuhi ametit ligi üheksa aastat, ent hinnad hakkasid kasvama ja peagi ei tasunud enam töökoht ära. Seejärel jõudis Ivar järeldusele, et tuleb leida uus ja tasuvam töö.

“Eks ma hakkasin tasapisi tööturul silma peal hoidma ja jälgima, mis ametitele töötajaid otsitakse. Sain aru, et kui tahan tänapäevases maailmas leida endale hästi tasustatud töökoha, siis peavad selleks ka ikkagi teatud oskused ja teadmised olema,” sõnab Märten.

Abi saamiseks pöördus Ivar töötukassa poole, kus arutas ta karjäärinõustajaga läbi erinevad õppimisvõimalused. Viimaks jäi mehele silma kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa eriala, mille õppimist ka töötukassa rahaliselt toetas. “Töötukassast sain väga positiivse kogemuse – kõikidele minu küsimustele ja muredele leiti koheselt vastus. Nüüdseks on Ivaril kool juba edukalt läbitud ja leidnud ka läbi praktika erialase töö, millega mees väga rahul on. 

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui töötavate inimeste õpinguid

Kui sinagi tunned, et tahad tööalaselt midagi uut proovida, siis töötukassa toetab õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust. Nii tööotsijad kui ka töötavad inimesed saavad tööturul vajalikel erialadel õppimise eest kuus 292 eurot.

Töötukassa toetab just nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töökäsi ning kus juba praegu töötajaid napib. Erialade valik on lai, õppida saab nii eesti kui vene keeles. Rohkem lisainfot töötukassa pakutavast tasemeõppes osalemise toetusest saad lugeda SIIT!

Tutvu Töötukassa pakutavate võimalustega siin!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.