Töötukassat tuntakse peamiselt kui tööpakkumiste vahendajat, hüvitiste maksjat ja töötajate leidjat tööandjatele. Veidi vähem mõeldakse Töötukassa kui tööandja peale, eriti kui see puudutab IT-alaseid töökohti.

Tegelikult pannakse organisatsioonis IT-valdkonnale väga suurt rõhku, kuna suurem osa Töötukassa protsesse on automatiseeritud ning pidevalt on käsil põnevaid projekte.

Ettevõtte personali arendusjuhi Kerstin Piigi sõnul võiks töötukassa olla IT-valdkonna inimestele lausa unistuste töökoht. „Esmalt seetõttu, et meie infosüsteemid on väga suure mõjuga, nende toimimisest sõltub väga paljude inimeste heaolu. See tähendab, et tehtud tööl on tõesti tähendus,” sõnas ta.

Töötukassa igapäevatööd toetab kuus põhisüsteemi ning 64 protsessist 63 toetavad menetlussüsteemid. Nendest protsessidest 31 on omakorda klientidele e-Töötukassa kaudu osaliselt või täiel määral kättesaadavad.

„Meil on ka väga paindlik töökorraldus, vajadusel saab tööd teha kas kodust, mõnest teisest Eesti linnast või kas või Hollandist,” lisas Piik.

Paindlikkuse toob positiivse faktorina välja ka  ettevõttes infosüsteemide analüütikuna tööle asunud Olga Luik: „Osakonnajuhataja, kolleegid, töötingimused, paindlikkus ja juhtide suhtumine töötajatesse on need asjad, mis lisaks töö sisule annavad mulle võimaluse öelda, et mulle väga meeldib minu praegune tööelu.”

Mida kujutab endast „töö sisu” Töötukassa IT-valdkonnas?

Töötukassa pakub nii Piigi kui ka teiste töötajate sõnul IT-valdkonnas erialaselt huvitavat tööd. Peale infosüsteemide haldamise (neid on tõesti palju) tegeletakse aktiivselt edasi kõiksugu protsesside automatiseerimisega.

Näiteks arvutavad nutikad süsteemid kõik umbes 100 000 töövõimetoetuse ja töötuskindlustushüvitise igakuist makset summas ca 27 miljonit eurot välja 10 erineva registri andmete põhjal täisautomaatse protsessina 12 tunniga. „Automatiseerides meie siseseid protsesse, muutume rohkem nii kliendi- kui ka töötajasõbralikuks,” rääkis alles jaanuari teisel nädalal infosüsteemide analüütikuna tööle asunud Olga Tiško.

„Näen, et töötukassa IT-valdkonnas töötavad oma ala head spetsialistid. Kuna Töötukassa on pidevalt kasvav kaasaegne asutus, siis näen tulevikuvõimalusena IT-valdkonna laiendamist,” ütles ta ja lisas, et esmamulje võib võtta kokku sõnadega „sõbralikkus”, „positiivsus” ja „muutustele orienteeritus”.

„Teeme ka koostööd pea kõikide Eesti tuntumate IT arendusfirmadega – Nortal, Helmes, Fujitsu jne –, mis annab häid võimalusi enesearenguks,” rääkis Piik.

„Samuti käime kaasas kõige viimaste tehnoloogiliste lahendustega, näiteks tegeleme kõnede transkribeerimisega, arendame chatbot’i ja käimas on ka otsustustoe projekt, mis tähendab, et süsteem vaatab kiiresti läbi kliendi oskused, soovid ja võimalused ning annab talle vastuseks sobivad tööpakkumised.”

Andmeanalüütika huvilistele pakub tõenäoliselt huvi Töötukassa suurandmete ait TARU. „Suurandmeid kasutame päriselt oma igapäevases töös,” sõnas personali arendusjuht. „Kasutame 51 X-tee teenust ja pakume 31 X-tee teenust. Võrdluseks võib tuua, et teised Eesti teenusepakkujad pakuvad keskmiselt 7 X-tee teenust.”

Kuidas Töötukassat kui tööandjat hinnatakse?

Paari sõnaga töötajate tagasisidest rääkides võib lisaks Luige kommentaaridele tuua välja, et 2019. aasta töötajate rahulolu ja pühendumuse uuringu tulemuste järgi on töötajad Töötukassa kui tööandjaga väga rahul. „Rahulolevate töötajate osakaal on 86%,” sõnas Piik.

Kõrgelt hinnatakse just juhtimiskultuuri: vahetu juhtimine on samas uuringus pälvinud töötajatelt 7 palli süsteemis 6,1 palli. Samuti tõid töötajad välja paindlikkuse ja sisemise liikumise võimalused. „Me tunneme, et siin päriselt hoolitakse töötajatest,” lisas ta.

Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (PES Network) hinnangul kuulub Eesti Töötukassa Euroopa kolme parima tööturuasutuse hulka. „See tulemus on saavutatud suuresti tänu meie töötajate pühendumusele ja asjatundlikkusele – me kõik koos muudame töömaailma!”