Samal ajal kui paljud teised kursusekaaslased ühiselamus arvutimänge mängisid, võttis Alari Laurson kätte ettejuhtuvaid esemeid ning lõi nendest üks-ühele mõõtkavas kolmemõõtmelisi mudeleid. Nüüdseks on mees asutanud enda ettevõtte ning tema loodud tootmisjooniste põhjal valmivad puidust elementmajad üle Eesti. 

Tõsisem huvi joonestamise vastu sai alguse Eesti maaülikoolis, kus Alari õppis aastatel 2006–2009 tootmistehnikat. Insenerigraafika kursus keskendus konkreetselt just 3D-modelleerimisele ja nende põhjal tootmisjooniste valmistamisele ning üsna kiiresti sai selgeks, et just selles valdkonnas soovib ta pärast lõpetamist tööle asuda. “Põnev oli näha, kuidas minu loodud jooniste põhjal valmib reaalne toode,” räägib Alari ning selgitab, et 3D-mudelid ja joonised aitavad tootmisprotsessis märgatavalt aega ja raha kokku hoida.

Pärast ülikooli lõpetamist sukeldus ta joonestusmaailma ning töötas 3D-modelleerijana kahes metalliettevõttes. Praktilised oskused ongi mees omandanud peamiselt töö kaudu, ehkki 13-aastase karjääri jooksul saadud kogemustepagas pole tulnud lihtsalt. See on kätkenud endas ka rohkelt õppetunde, mille eest on tihtipeale tulnud maksta kallist kooliraha. 

Käed-külge-lähenemine

Töötukassa ettevõtluskoolitusele läks Alari mullu veebruaris. Tema koolitusgrupis leidus neid, kes äriplaani kirjutamise käigus mõistsid, et nende ideel pole päriselus erilist potentsiaali, ja kes seetõttu otsustasid koolituse pooleli jätta või jätkata uue äriideega. Alari aga tundis iga järgneva peatüki paberile panemisega end üha kindlamalt, sest teadis, et on õigel teel. “Tahtsin ruttu asjaga ühele poole saada ja kiiresti tööle hakata,” räägib ta.

Pärast äriplaani esitamist tuleb tavaliselt vastata veel töötukassa täiendavatele küsimustele, ent Alari sõnul läks tal see osa libedalt, sest selgitusi küsiti vaid paari väiksema aspekti kohta. 6000-eurose toetuse eest ostis ta ettevõttele 3D-joonestamise programmi ning ülejäänud raha investeeris ergonoomilistesse töövahenditesse.

2023. aastal asutatud AL Draftingi tegevusvaldkond on Alari varasema töökogemusega võrreldes küll erinev ning metallisektori asemel valmistab ta tootmisjooniseid nüüd puidust elementmajade tootjale, ent töö sisu on ikkagi sama ning 3D-mudeli põhjal valmivad tootmisjoonised. 

Kuigi otseseid konkurente on mehel Eestis vähe, siis enda lisaväärtuseks peab ta nn käed-külge-lähenemist: ta on töötanud konstruktorina tootmisettevõttes ja protsesse reaalselt kõrvalt näinud, mistõttu oskab ta jooniste valmistamisel nüanssidega paremini arvestada. Ühe hiljutise projekti juures oli ta ise kohal, kui tema tootmisjooniste järgi valmistatud elementmaja objektil püsti pandi. “Väga uhke tunne on vaadata, kui virtuaalmaailmas loodu reaalsuseks saab,” tõdeb Alari.

Joonised on tõeline täppistöö, sest kõik peab millimeetri täpsusega paigas olema. Elementmajade detailid valmistatakse tootmisjooniste põhjal tehases 80 protsendi ulatuses valmis ning objektil tõstetakse kõik n-ö klotsid õigesse kohta. Vaid paari päevaga on maja nii kaugel, et saab alustada sisetöödega. Just seetõttu võibki ühele projektile kuluda kuni 400 tundi.

Minevikus saadud õppetundidest on kasu

Turundus- ja müügitööd pole Alari esimese tegutsemisaasta jooksul teinud ning praegu ei näe ta selleks ka vajadust, sest tõtt öelda ei jaguks tal lisatööks ressurssi. Praegu on AL Draftingu peamine klient Eesti elementmajade tootja OÜ CLT Buildings, selle kõrvalt teeb Alari väiksemaid töid endisele kolleegile metallivaldkonnast. Mõtet ettevõtte laienemisest mees ei mõlguta, sest uue inimese väljakoolitamiseks kuluks üksjagu aega ning see omakorda juhiks fookuse põhitöölt kõrvale.

Tulles tagasi 13 aasta jooksul omandatud õppetundide juurde, tõdeb Alari, et keeruliseks muudab tema töö see, kui kliendid hakkavad projekti käigus soove muutma. Jooniste ümbertegemine on tegelikult märksa keerulisem kui asja nullist ülesehitamine ning see omakorda muudab ka hinnastamise raskemaks. Just seetõttu eelistab Alari tunnipõhist arvestust.

Teine õppetund pärineb palgatöötaja ajast. Mõnikord määrati talle töid ja tähtaegu ilma eelnevalt nõu pidamata, aga see tähendas, et Alaril tuli korraga vedada mitut suurt projekti. Kohusetundliku inimesena ta seda ka tegi, ent kahjuks viis see väsimuse ja läbipõlemiseni. Nüüd enda ettevõtet juhtides seab Alari alati realistlikke eesmärke ning leiab töö kõrvalt aega ka puhata ja elu nautida. 

Hoolimata väljakutsetest pakub Alarile töös rõõmu teadmine, et iga projekt on unikaalne. “Üksluiseks ei muutu minu töö kunagi, sest üldjuhul pole varasematest tootmisjoonistest võimalik midagi üks ühele üle võtta.