See, et töötuna arvel olles ei pea jääma päris passiivseks, vaid saad paralleelselt tööd teha, oli neli aastat tagasi väga oodatud muudatus, mis inimeste seas ka kohe käiku läks. Räägime Töötukassa arveloleku teenusejuhi Marina Radikuga, kui palju siis tööd teha tohib ja mismoodi see käib. 

“Piiratud ei ole, millises valdkonnas või erialal tööd teha,” ütleb Radik. “Näiteks võid minna külalisprofessoriks ülikooli või teha mõnepäevaseid tööampse GoWorkaBiti keskkonnas.” 

“Tööamps on pigem juhuslik ja erandlik töötamine, mitte pikalt ette planeeritud töö,” sõnab Radik. Seejuures on tähits, et inimene annaks ise Töötukassale töötamisest teada – seda saab teha kas e-töötukassa kaudu, e-kirja või telefoni teel. Teates peaksid mainima ära, kui kaua plaanid tööd teha ja mis on tasu. 

Kui kõik klapib tingimustega, siis saadki asuda tööle nii, et töötuna arvelolek ära ei lõpe. Teada tasub sedagi, et ajutise töötamise tasu ei arvata töötutoetuse maksmisel sissetuleku hulka ning selle eest ei teki sul ka töötuskindlustusstaaži.

Ajutise töötamise tingimused:

• leping võib kesta kuni kaheksa päeva;
• kuus võid töötada kaheksa päeva; 
• brutotasu kuus ei tohi ületada 328 eurot (2024. aasta seisuga) ehk 40 protsenti töötasu alammäärast; 
• tööampse võid teha töötuna arveloleku ajal kokku kuni 12 kalendrikuul aasta peale; 
• töötamise liik võib olla kas tööleping, võlaõiguslik leping või avalik teenistus.

“Brutotasu jälgimine on hästi aktuaalne just aasta alguses, sest viimastel aastatel on alampalk tõusnud, mistõttu on 40 protsenti töötasu alammäärast ka erinev,” märgib Radik. “Näiteks neli aastat tagasi tohtis töötuna arveloleku ajal teenida vaid 233 eurot kuus ehk praegusega võrreldes pea sada eurot vähem.” 

Välja tasub tuua ka kaks aspekti, mis tihtilugu segadust tekitavad: need on õppekogunemine ja ettevõtluskonto avamine. “Tööampsuna läheb arvesse ikkagi ainult see, kui sinuga sõlmitakse tööleping, võlaõiguslik leping või osaled avalikus teenistuses,” ütleb Radik. “Paljud kliendid arvavad aga, et tööampsu alla käib ka osalemine paar päeva kestval tasustatud õppekogunemisel. Nii see paraku ei ole ning sellises olukorras lõpeb inimese töötuna arvelolek.” 

Sama kehtib ettevõtluskonto avamise korral – kui inimene avab kasvõi lühiajaliselt ettevõtluskonto või saab juhatuse liikme tasu, siis tema töötuna arvelolek lõpeb. Ka töötuna registreeritud FIE-l, kelle ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus lõppenud, lõpetatakse arvelolek, kui ta soovib lühiajaliselt, näiteks mõneks päevaks ettevõtlusega jätkata.

Räägime statistikast!

Statistika ütleb, et naised võtavad tööampsusid vastu meestest pea kaks korda rohkem. “Vanusest rääkides teevad vähem tööampse kuni 19-aastased ja vanemad kui 60-aastased. Kõik, mis sinna vahele jääb, on enam-vähem võrdselt jaotunud,” sõnab Radik. 

Statistikast selgus ka selline huvitav asi, et ampsutasid eelkõige need, kes olid enne töötuna arvelolekut aktiivselt tööd teinud. “Kui tööampsu idee tekkis, siis oli arvamus, et ampsutajad hakkavad olema need inimese, kes on olnud pikalt töötud ja saavad nüüd tööampsu kaudu tööandjale näidata, et on tööst huvitatud, aga selliseid inimesi oli ampsutajatest vaid 49 protsenti,” kommenteerib Radik. 

Rääkides päevade arvust, siis 56 protsenti kõigist tööampsudest on ühepäevased ning 10 protsendi ringis inimesi töötab kaheksa päeva järjest. Kõige rohkem tehakse tööampse Tallinnas ja Harjumaal (pea 50 protsenti tööampsudest), järgnevad Tartumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. 

Kui ka sina ei soovi töötuna arvel olles lihtsalt käed rüpes istuda, siis vali endale sobiv tööamps välja ning teata sellest kindlasti ka Töötukassat!