a al Mare keskusest ehitatakse Lääne-Tallinna süda, kuhu tuleb muuhulgas lasteaed, raamatukogu, kool ja isegi korterid. Kui kõik plaanipäraselt läheb, saab Citycon Eesti uue juhi Linda Eichleri sõnul selline idee reaalsuseks lähiaastatel.

Aprillis a al Mare ja Kristiine keskuse juhiks saanud Linda Eichler on ametisse asunud Tallinna kaubanduskeskuste buumiajal, mil konkurente tuleb aina juurde ja olemasolevad suurenevad meeletul kiirusel. Ülemiste keskus viis läbi suurlaienduse, kõrval avati T1, ehitatakse Porto Franco keskust ja tegutsemine käib ka linna lõunapiiril Gate Tallinn ehituseks.

Ka Cityconil on Eesti keskuste osas mõistagi omad ideed. Kristiine keskuses saab sügiseks valmis peaaegu kaks aastat kestnud uuenduskuur, mille tulemusel avatakse muuhulgas seitse uut söögikohta. Üks neist võib muuseas olla ka KFC.

Ent kõige omanäolisem on ilmselt a al Mare keskuse laienemisplaan. Eichler sõnul saab a al Marest tulevikus keskus, kus on büroopinnad, hotell, aga miks mitte ka raamatukogu, lasteaed ja kool. “Meie plaan on sellest teha kogu Lääne-Tallinna süda,” ütles Eichler.

Eichler rääkis Rahageeniusele Tallinnas valitsevast kaubanduskeskuste üleküllusest, Kristiine keskuse müügimeestest ja selgitas, kuidas a al Mare keskusesse saab endale varsti kodu soetada.

Kui pinges on praegu Tallinna kaubanduskeskuste turg?

Tallinna turg on minu hinnangul tänaseks täis. Head asukohad jagati aastakümneid tagasi ära ja nendes kohtades on väga hästi sissetöötanud keskused juba olemas. Uutel tulijatel saab olema väga raske.

Mulle ei tundu, et uute keskustega ka tarbija midagi võidaks, pigem süvendab see kauplejate jaoks tööjõupuudust, mille tõttu teeninduskvaliteet langeb. Supp läheb lahjemaks kõigi jaoks.

Inimene tahab tulla ikka sinna, kus kõik poed on koos ja kust ta saaks kõik asjad ühest kohast kätte, mitte käia ühe päeva jooksul mitmes keskuses. Suured ketid aga ei ole huvitatud kahte kõrvalolevasse keskusesse oma poe avamist, valitakse üks.

Millal läheb esimene keskus Tallinnas pankrotti? Mul on tunne, et see jutt käib juba mitmendat aastat, et kohe-kohe.

Kindlasti ei lähe ükski suur keskus praegu pankrotti. Räägitakse palju ka e-kaubanduse negatiivsest mõjust kaubanduskeskustele, aga minu meelest toetab netimüük füüsilist müüki.

Pigem on raske keskmistel keskustel, kus on näiteks üks suur toidupood ja siis veel kümmekond või nii rendipinda. Nende keskuste puhul on näha, et näiteks teist korrust on väga raske heade rentnikega täita.

T1 pakub teile konkurentsi?

Meie keskused on Lääne-Tallinnas ja meie domineerime siin. Pigem on T1 ikka konkurent Ülemiste keskusele.

Aga toidupoed? a kõrval on juba pikalt Rimi, nüüd ehitati kõrvale ka suur Maxima.

Külastajanumbreid see mingil määral kindlasti mõjutab. Toidupoode tehakse aina rohkem kodudele lähedale.

Vanasti polnudki keskustest eraldi suuri toidupoode. Aga toidupood pole ka kaubanduskeskustes enam nii suur tõmbenumber kui vanasti.

Kuidas klient enda keskusesse meelitada, kui see pole tema kodule lähedal?

Inimesed tahavad ikkagi minna sinna, kus on palju asju koos ja kus on tugev üürnike koosseis. Keegi ei taha sõita mitme koha vahel.

Ülemiste keskus on Tallinna populaarseim, järgnevad a ja Kristiine. Kuidas esikoha endale saate?

Kui a al Marest Lääne-Tallinna linna südame projekti hakkame ehitama, siis on meil lootust esikoht tagasi napsata.

Mida see projekt ette näeb?

a al Mare keskusesse kavandame büroopindu ja hotelli ning me tahaks näha seal ka mitmeid avalikke teenuseid, nagu raamatukogud, lasteaiad või koolid. Samuti on plaanitud korterid, siit ju avanevad suurepärased vaated merele ja loomaaiale. Kõne alla võiks tulla ka veepargi ehitamine.

Kuna asume suurepärases asukohas, siis võikski olla a al Mare keskus koht, kus inimene saab kõik eluks vajalikud tegevused ära teha. Kogu Haabersti piirkond ja Kakumäe ning nende tagamaa – siia on kavandatud väga suured kinnisvaraarendused ja rahvaarv tõuseb lähiaastate jooksul kiiresti.

Millal projekt reaalsuseks saab?

See on lähiaastate küsimus, kuid praegu konkreetseid kuupäevasid öelda ei saa, sest detailplaneering on hetkel veel menetluses.

Kristiine keskus lõpetas majandusaasta kahjumis. Miks?

Sest me investeerime sinna. Keskuses on tehtud viimase pooleteise aasta jooksul väga põhjalikku uuendusprogrammi, mis nüüd sügiseks valmis saab. Ehitustööde käigus olid mõned pinnad paratamatult vakantsed, kuna tööde tõttu ei olnud seal võimalik kaupluseid pidada. Sealt on siis tehtud kinnisvara ümberhindamine ja seetõttu ka majandusaasta numbrid sellised nagu nad on. 

Huvitav on aga see, et vaatamata suurele ehitustööle on Kristiine keskuse külastatavus näidanud aasta algusest Tallinnas ainukese keskusena väga tugevaid tõusunumbreid.

Remont pole siis külastajanumbreid mõjutanud?

Eelmine aasta veidi mõjutas, aga väiksemal määral kui ise ennustasime. Meie arvasime, et kuskil kakskümmend protsenti langeb, aga meil jäi see alla kümne.

Kristiine keskusest aeti muiduparkijad minema ja nüüd võib parkimiskellaga parkida kuni neli tundi. Kuidas uus korraldus vastu võeti?

Väga positiivselt. Enne ei mahtunud sinna parkima ei kliendid ega üürnikud. Meil oli detsembris kella kolmest reguleerijad juba tänavatel inimestele teada andmas, et parkla on täis. Seal parkisid varem inimesed, kes käisid kesklinnas tööl, aga keskuse parkla on ikkagi suunatud meie klientidele ja üürnikele.

a al Mares pole sarnaseid probleeme olnud?

Üldiselt mitte, aga kui Saku Suurhallis või loomaaias toimub mõni suurem üritus, siis on küll suhteliselt võimatu parkimiskohta leida. Samas ei saa seda halvaks panna, sest me toetame üksteist.

Kui Saku Suurhallis toimub kontsert, siis nad tulevad enne siia sööma ja šoppama ning alles siis lähevad kontserdile.

Jube tüütu on käia keskuses, kus satud iga kord pealetükkivate müügimeeste otsa. Eriti jäävad nad silma just Kristiine keskuses. Miks nad seal olema peavad?

Aktiivne müük on ühe kaubanduskeskuse igapäevaelu osa. See on puhtalt selle pärast, et kaubanduskeskustes käib palju inimesi läbi.

Aga me oleme neile seadnud konkreetsed reeglid. Kui klientidelt tulevad kaebused, siis me nendega ka tegeleme.

Mis see reeglistik ette näeb?

Inimesi ei tohi segada ja on seatud konkreetsed asukohad, kus aktiivset müüki läbi viia võib.

Kui ma annan Kristiine keskuse külastajana Cityconile teada, et müügimees ei võtnud sõna “ei” vastuseks ja ei jätnud mind rahule, siis kas sellega tegeletakse?

See tagasiside jõuaks läbi meie kindlasti ettevõtteni, kes on müügimehed kaubanduskeskusesse toonud.

Mis toidukohad pärast uuenduskuuri Kristiine keskusesse tulevad?

Kokku tuleb seitse uut toidukohta ja kõik lepingud on allkirjastatud, aga täna kahjuks ühtegi nime välja öelda ei saa.

Mõni maailmakuulus nimi on ka nende seas?

Kindlasti!

KFC pärast ka võitlust pidasite?

Miks me peaks KFC pärast võitlust pidama?

Ülemiste keskus sai ju nad endale.

Tulevik näitab! Ülemistes pole täna veel KFC ju avatud.

a al Mare keskuse parklas võis varem alati näha suurt hulka Soome turistide busse. Nüüd nagu oleks vähemaks jäänud. Kas süüdistada võib alkoholiaktsiisi tõusu?

Soome turistide arv on Tallinnas langenud 15 protsenti, mis mingil määral meid ikka mõjutab. Aga siin keskuses nad käivad pigem niisama ostlemas, meelt lahutamas ja söömas ning alkohol pole sellest nii määrav osa.

Soomlased tulevad Cityconi keskustesse, sest nad teavad, mida sellest brändist oodata. Prisma nimi on neile täpselt samamoodi tuttav.

Kas Prisma turuosa langus valmistab muret? Viimaste näitajate kohaselt on see kukkunud Eestis alla seitsme protsendi.

Seda tuleb Prisma käest küsida. Meie teeme nendega tihedat koostööd ja toetame üksteist.

Kas on mingi pood, ilma milleta keskust pidada pole üldse mõtet?

See on kategooriate põhine. Inimene tahab kingi saada, spordiasju, moodi. Kindlasti peab olema keskuses toidutänav ja meelelahutust. Lastele peab ka midagi olema, näiteks a al Mare mängunurk, kuhu lapsevanemad saavad lapse hoiule jätta ja siis ise sisseoste tegema minna.

Kui kaua siis selliste soovidega inimene keskmiselt keskuses aega veedab?

Kui väga täpne olla, siis on keskmine külastatavus on a al Mare keskuses pool tundi ja Kristiine keskuses 20 minutit.

Levib arvamus, et igas Eesti kaubanduskeskuses on täpselt samad poed. Vastab see tõele?

Ma ei ütleks nii. Kattuvust on, aga see on pigem asukoha põhine. Me suudame uusi tulijaid meelitada siia küll, Cityconil on 40 keskust viies erinevas riigis, meil kontaktid ja know-how olemas. O’Learys ja H&M avati ju esimesena meie keskustes.