Põhjus seisneb reisijate skeemitamises
Uibo möönis, et reisija jaoks on tegemist keerulise olukorraga, seda enam, kui tal on kindel plaan oma tagasilendu siiski kasutada. “Siinkohal tuleb aga arvestada ka sellega, et tagasilennupileti mittetühistamine loob suuri võimalusi lennupiletitega spekuleerimiseks,” sõnas ta.
Tema sõnul on olukordi, kus lennufirmad müüvad ümberistumisega pileteid odavamalt kui otselende, kuid reisijad kasutavad seda süsteemi soodsamate lennupiletite saamiseks ära.
Skeem käib Uibo selgituse kohaselt nii: oletame, et lennufirma müüb odavama pileti punktist A punkti C, punkti B kaudu (põhjuseks näiteks uue liini sissetöötamine promohindade näol või ettevedu sõlmpunkti). Siis võib aga tekkida olukord, kus reisijad hakkavad massiliselt kombineerima lende selliselt, et soetavad üheotsa pileti punktist A punkti C ja teise piletina edasi-tagasi lennu B kaudu punkti C, kuid jätavad viimasel juhul oma esimese (A-B-C) lennu sihilikult ära, kasutades otselendu (A-C).
“Selline kombineerimine võib anda kokku küll soodsama piletihinna, kuid kui mõelda kasvõi keskkonnale, siis peame endalt küsima, et kas me soovime näha tühjade istekohtadega lendavaid lennukeid?” küsis Uibo.
“Keskkonnateadlikumad inimesed kindlasti ei soovi, seda enam, et lennuliiklusest tulenev CO2 emissioon on võetud viimasel ajal eriti teravalt teemaks.”
Seadustest pole abi
Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ameti pressiesindaja Anne-Mai Helemäe möönis, et lennureisijate õiguste regulatsioon reisile mitteilmumise eest karistamist ei takista. “Isegi, kui lennuettevõtja tegevus võib näida ebaõiglane, pole see hetkel veel keelatud,” rääkis ta.