Pikk lugu

Suur lugu: miks saavad reisijad lennust maha jäämisel lennufirmalt krõbeda üllatuse

Kui väljaminevast lennust maha jääd, siis arvesta, et tühistamisele võib kuuluda ka su tagasilennu pilet.Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

Kui edasi-tagasi pileti ostnud reisija jääb esimesest lennust maha, siis üldjuhul tühistab lennufirma ka tagasilennu pileti või hullemal juhul määratakse isegi trahv. Abi pole sellisel juhul seadustest ega regulatsioonidest.

Nii selgus näiteks Geeniuse loost, kus Finnair otsustas Tallinn-London-Tallinn pileti ostnud reisija tagasilennu pileti tühistada, kuna ta jäi esimesest lennust maha. Reisija andis küll lennule mitte ilmumisest Finnairile eelnevalt teada, kuid tulemuseta: tuli oma teisest piletist loobuda ja kanda 190-eurone kahjum.

Finnairi esindaja ütles, et taoline saatus ootabki reisijaid, kes ostetud pileti kasutamata jätavad.

“Lennunduses on tavaline, et piletid peab kasutama selles järjekorras, kust ja kuhu need ostetud on. Seda mainitakse ka juba pileti ostmisel,” seisis Finnairi pressiesindaja vastuses.

Levinud praktika

Kuidas käituvad teised lennufirmad, kui reisija esimesele lennule ei tule? Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo ütles, et kirjeldatud situatsiooni, kus inimene ei ilmu lennule, nimetatakse lennunduses no show olukorraks, mis annab lennufirmale aluse arvata, et reisija ei ilmu ka tagasilennule.

“Seetõttu tema lennupilet tühistatakse automaatselt ning vabanenud koht tagasilennul pannakse koheselt müüki. Lennuettevõtte huvi on välja müüa iga lennukis olev istekoht,” sõnas ta.

“Nordica, nii nagu ka kõik teised lennufirmad, juhindub IATA (rahvusvaheline lennutranspordi ühendus – toim) kehtestatud reeglitest ja soovitustest. Kuna Nordica veab reisijaid LOTi piletireeglite järgi, siis kohalduvad meie reisijatele lisaks ka Poola ettevõtte enda reeglid,” ütles Uibo.

Ent Finnair ja Nordica või LOT pole mõistagi ainukesed, kes mitteilmumisel ka reisija teise pileti tühistavad. Tingimustes on no show klausel ka firmadel nagu KLM, British Airways, Virgin Atlantic, Air France, Emirates ja paljudel teistel. Lufthansa kaebas isegi ühe reisija kohtusse, kes ei nõustunud maksma 2100-eurost trahvi, kuna ta jättis esimesele lennule ilmumata.

Seevastu airBalticu korporatiivkommunikatsiooni juht Didzis Rudmanis lubas Geeniusele, et kedagi esimesele lennule mitteilmumise eest karistama ei hakata.

“Juhul kui broneeritud lennud on teostatud airBalticu poolt ja reisija ühele neist ei jõua, saab ta ikka kasutada oma lennuplaanis edasiseid lende,” ütles ta.

Põhjus seisneb reisijate skeemitamises

Uibo möönis, et reisija jaoks on tegemist keerulise olukorraga, seda enam, kui tal on kindel plaan oma tagasilendu siiski kasutada. “Siinkohal tuleb aga arvestada ka sellega, et tagasilennupileti mittetühistamine loob suuri võimalusi lennupiletitega spekuleerimiseks,” sõnas ta.

Tema sõnul on olukordi, kus lennufirmad müüvad ümberistumisega pileteid odavamalt kui otselende, kuid reisijad kasutavad seda süsteemi soodsamate lennupiletite saamiseks ära.

Skeem käib Uibo selgituse kohaselt nii: oletame, et lennufirma müüb odavama pileti punktist A punkti C, punkti B kaudu (põhjuseks näiteks uue liini sissetöötamine promohindade näol või ettevedu sõlmpunkti). Siis võib aga tekkida olukord, kus reisijad hakkavad massiliselt kombineerima lende selliselt, et soetavad üheotsa pileti punktist A punkti C ja teise piletina edasi-tagasi lennu B kaudu punkti C, kuid jätavad viimasel juhul oma esimese (A-B-C) lennu sihilikult ära, kasutades otselendu (A-C).

“Selline kombineerimine võib anda kokku küll soodsama piletihinna, kuid kui mõelda kasvõi keskkonnale, siis peame endalt küsima, et kas me soovime näha tühjade istekohtadega lendavaid lennukeid?” küsis Uibo.

“Keskkonnateadlikumad inimesed kindlasti ei soovi, seda enam, et lennuliiklusest tulenev CO2 emissioon on võetud viimasel ajal eriti teravalt teemaks.”

Seadustest pole abi

Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ameti pressiesindaja Anne-Mai Helemäe möönis, et lennureisijate õiguste regulatsioon reisile mitteilmumise eest karistamist ei takista. “Isegi, kui lennuettevõtja tegevus võib näida ebaõiglane, pole see hetkel veel keelatud,” rääkis ta.

Abi pole ka hiljem hüvitise nõudmisest, sest Helemäe sõnul ei kaasne sellise praktika kasutamisega reisijale hüvitise maksmise kohustust.

Ent reisijatele paistab tunneli lõpust ka valguskiir. Euroopa Parlamendis on tehtud ettepanek muutmaks lennureisija õiguste regulatsiooni nii, et säärane olukord oleks käsitletav lennureisist mahajätmisena.

“Kui muudatus jõustub, siis tekib reisijal tagasireisi pileti tühistamisel õigus saada lennuettevõtjalt hüvitist, abi (asenduslennu leidmine, piletiraha tagastamine) ja hoolitsust (söök, vajadusel majutus). Hetkel ei ole veel teada, kas ja millal Euroopa Parlament selle muudatuse heaks kiidab,” selgitab Helemäe.

Lisaks Euroopa-ülesele regulatsiooniplaanile avaldatakse survet lennufirmadele ka riiklike tarbijaorganisatsioonide poolt. Kokku käib kampaania kaheksas Euroopa riigis, et lennufirmad mitteilmusmisklauslid vedajatingimustest eemaldaksid. Kõige tulemuslikum on kampaania olnud Suurbritannias, kus lennufirmad Thomas Cook ja Aurigny lubasid oma tingimused ümber teha.

Tarbijat kaitseb vaid kindlustus ja kallim pilet

Kuid mida siis teha, kui tõesti esimesele lennule ei jõua? Loogiline samm oleks lennufirmale teada anda, kuid nagu Finnairi juhtum näitas, siis pole ka sellest kasu.

Uibo soovitab soetada reisitõrkekindlustuse, mis katab erakorraliste juhtumite puhul lennust maha jäämisega seotud kulud.

“Paindlikkuse lisamiseks on võimalik osta lennufirmadelt ka äriklassi pilet, mille puhul on võimalik lennukuupäeva ilma põhjuse ja lisakuludeta muuta,” lisas ta.

Helemäe sõnul tuleb sellistes olukordades lähtuda lennuettevõtja tingimustest. “Eriti tuleks jälgida, kas lennuettevõtja on kehtestanud etteteatamisaja, mille jooksul reisija kasvõi osaliselt piletiraha tagasi saab,” ütles ta.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.