Pensionifondide reklaamiturul käib pidev üksteise ületrumpamine Nii lühiajaliste ja pikaajaliste tootluste, kui ka fondide tasude võrdluses. Pilt on kirju ja võib tekitada segadust. Samas eristub kõigi nende näitajate seast selgelt üks kriteerium, mis peaks olema pensionikoguja esmane ja kõige olulisem kriteerium.
Mille järgi siis ikkagi pensionifondi valimist alustada, kirjutab Swedbanki pensionivaldkonna juht Kaire Peik.
Pensionifonde saab vahetada kolmel perioodil aastas
Viimane realiseerunud vahetusperiood oli eelmise aasta detsembrist käesoleva aasta märtsini, kus sai avaldada soovi pensionifondi vahetamiseks ja mille järel liikus nende inimeste pensioniraha, kes fondi vahetasid, uutesse fondidesse mai alguses. Swedbanki pensionifondidesse liikus mais teistest fondidest ligikaudu 35 miljonit eurot. Seda ei ole kaugeltki vähe ja see näitab, et paljud Eesti inimesed mõtlevad pensionikogumise ja selle peale, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.
Swedbanki teise samba klientide pealt, keda on üle 230 000, saame öelda, et tegelikult on peaaegu 90% neist tänaseks fondis, mis on nende jaoks loogiline. Võimalus kolm korda aastas pensionifondi vahetada, ei tähenda muidugi seda, et seda võimalust peab alati kasutama. Pigem teha seda harva ja läbimõeldult. Pensioniks valmistudes tasub meeles pidada, et tegemist on pigem maratoni, kui sprindiga.
Eesti praegune pensionisüsteem on väga noor
Teine sammas on napilt 22 aastat vana, mis teeb temast ikkagi poisikese. Kui see süsteem toona loodi, oli tegemist pigem raha hoiustamise kui investeerimisvõimalusega. See tähendab, et ka kõige äkilisemad pensionifondid olid võrreldes tänastega ikka palju konservatiivsemad. Esialgu ei soovitud, et inimesed liigseid riske võtaks, eks ikka investeerimiskogemuse puudumise tõttu ja maksimaalne aktsiate osakaal tohtis fondides olla vaid kuni 50%. Mida rohkem aktsiaid, seda riskantsem on fond, kuid pikas plaanis, kui pensionini on vähemalt paarkümmend aastat, on aktsiaturgude tootluse potentsiaal ja samuti ka ajalooline võrdlus pikaajaliselt parem kui võlakirjadel.
Algusajast on Eestis neid pensioni teise samba investeerimisreegleid oluliselt muudetud ja investori jaoks parandatud. Kõigest vähem kui viis aastat tagasi, 2019 septembrist lubati pensionifondidel hakata kuni 100% aktsiatesse investeerima. See tekitas võimaluse uute fondide tekkimiseks ning osade olemasolevate fondide riski tõstmiseks, et aidata inimestel paremini pensioniks valmistuda.
Noorena on kasulik alustada aktsiatesse investeerivas fondis
Noortele inimestele, kellel saabub aeg teise pensionisambaga liitumiseks, kuid kes ise teadlikku valikut ei tee, loositakse pensionifond. Varem loositigi neile konservatiivne, pensionile jääjatele sobiv fond ja nii on jätkuvalt neid, kes on sinna loosituna pikalt pidama jäänud. Samas just noored on need, kellel on pensioni väga kaua aega ja kes ei mõtlegi nende teemade peale veel väga põhjalikult. Tegelikult on aga just noorena oluline alustada fondis, mis investeerib täielikult aktsiatesse, et teenida parimat tootlust ja panna tootlus omakorda tootlust teenima.
Aktsiaturg on võlakirjade turust tootlikum, kuid ta on volatiilne, mis tähendab, et võib liikuda üles ja alla ning need sakid võivad mõnikord olla päris äkilised. See tähendab, et kui inimene on pensionieale lähedal ning fondis, kus on enamus aktsiatesse investeeritud ja need peaksid oluliselt kukkuma, siis lühiajaliselt võib see sinna kogunenud summat mõjutada sedavõrd, et see hakkab mõjutama tema elustandardit. Näiteks kui pensionile lähedal oleval inimesel on fondi kogunenud 200 000 eurot ja see kukuks 20%, mõjutaks see oluliselt tema elustandardit.
Noore inimese jaoks, kellel on esiteks fondis võib-olla paarsada või paartuhat eurot, ei oma selline kukkumine suurt tähtsust. Teiseks on temal aastakümneid aega koguda ja rahulikult oodata kukkumisele järgnevat kasvu ning aktsiaturgude taastumisel regulaarse investeerimisega lisaks ka sellelt võita.
Kellele on mõeldud elutsüklifondid?
Meie valikus olevate elutsüklifondidega on selline lugu, et kuigi need valitakse sünniaasta kümnendi järgi, alustavad nii 1980. aastatel kui ka 2000. aastatel sündinud inimesed ühtviisi kogumist fondis, mis investeerib 100% aktsiatesse. Loomulikult tuleb arvestada ka sellega, et inimesed on väga erinevad. Ka meie endi, fondihaldurite seas on nii neid, kes soovivad pensionile minna esimesel võimalusel kui ka neid, kes soovivad töötada kuni tervist selleks antakse. See on ka põhjus, miks me pakume niivõrd laia valikut pensionifonde.
Elutsüklifondid on mõeldud neile, kes soovivad koguda maksimaalselt parima tootlikkusega pensioni, kuid kes ei soovi ise pidevalt selle peale mõelda ja vastavalt vajadusele fondide vahel liikuda. Kui aga 60-aastane inimene plaanib veel vähemalt 20 aastat töötada, on ta igati oodatud jätkama kogumist aktsiatesse investeerivas fondis. Lisaks on neil, kes soovivad alati maksimaalselt investeerida aktsiaturgudele, võimalik valida indeksfond. Siin tuleb aga meeles pidada, et hiljemalt mõni aasta enne pensionile jäämise plaani tuleks oma valik üle vaadata, et eelpool mainitud võimaliku turgude ebasoodsa liikumise eest oma investeeringuid kaitsta ning valida madalama riskiga lahendus.
Aktsiate ja võlakirjade osakaal valitud fondis on see, mis pensionisambasse kogutavat raha märgatavalt mõjutab. Kõik muu on pikas plaanis teisejärgulise tähtsusega. Tasub meeles pidada, et mida pikem periood, seda kõrgemat riski on aega parema tootluse saamiseks võtta. Päris ära ei tasu unustada ka seda, et me kõik oleme erinevad, meie riskitaluvus on erinev ja pensionifondi valik ja selles toimuv ei tohiks muretsema või veel hullem, und segama hakata.
