Miljon eurot kõlab nagu hoomamatu lotovõit, mis kellelegi sülle ei kuku. Tegelikult ei pea miljoni kogumiseks sugugi raha lotopiletitele kulutama, kirjutab SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.

Miljon eurot kõlab nagu hoomamatu lotovõit, mis kellelegi sülle ei kuku. Tegelikult ei pea miljoni kogumiseks sugugi raha lotopiletitele kulutama, sest olemas on ka lihtsam moodus. Tõsi küll, see võtab rohkem aega ja nõuab enesevalitsust, et kogutud raha mitte ära kulutada. Kui koguda ja investeerida maksimaalne 6+4 protsenti II pensionisambas ja 15 protsenti III sambas, võib pensioniks kokku saada 1.3 miljoni eurone portfell.

Esimene samm sellel teekonnal on avalduse esitamine, et II pensionisamba sissemakseid suurendada. Kui seni sai inimene ise II sambasse investeerida 2 protsenti brutopalgast ja riik lisas sotsiaalmaksu osa 4%, siis nüüd tekib lisaks võimalus oma panust brutopalgast suurendada kas 4 või 6 protsendini, millele lisandub endiselt 4 protsenti sotsiaalmaksuosa.  

Vaikimisi on maksemäär 2 protsenti ning selle võib ka samaks jätta. Avalduse peab esitama siis, kui soovitakse maksemäära tõsta. Sissetulekute kasvades on võimalus protsendid üle vaadata – ehk õnnestub makseid suurendada järgmisel aastal?

Omaosaluse tõstmine 2 protsendilt 6 protsendini on summa, mis tundub iga kuu väike ning mida ei pruugigi tähele panna, kuid aastate jooksul kogutud investeering annab tuleviku sissetulekule olulise lisa. Miljoni kogumine ei olegi lihtne ning see ei teki üleöö. Kuid võimalus investeerida oma parema tuleviku heaks 2 protsenti brutopalgast annab eelduse miljoni kogumiseks.

Kas eelistada II või III pensionisammast?

Selleks, et tulevik kindlam oleks, soovitame panustada mõlemasse sambasse. Kui peab valiku tegema, siis mõlemal sambal on oma eelised, mida igaüks ise kaaluma peab. Mõlemas sambas on valik fonde, mille vahel omakorda sobivaima saab leida.

Investeerida saab maksueelset raha. Lisaks 4 protsendi brutopalga suunamine kogumispensioni ei vähenda inimese netopalka sama summa võrra. Põhjus on selles, et pensionifondi saab suunata ka tulumaksu osa, mis muidu tuleks maksta riigieelarvesse. Näiteks Harjumaa keskmise 2040 eurose brutopalgaga inimene saab lisaks pensionifondi suunata 4 protsenti ehk 81,6 eurot kuus. Sellise inimese netopalk väheneb selle tagajärjel umbes 63 euro võrra. Seega saab inimene pensionifondi investeerida ka seda umbes 18-eurost vahet, mida ta nagunii palgana kätte ei saaks. Sissemaksete suurendamise maksuefekt on mõnes mõttes sarnane kolmanda samba tulumaksu tagastamisega. Kuid teise samba puhul on siin üks eelis – tulumaks „tagastatakse“ ja investeeritakse kohe, seevastu kolmanda samba puhul toimub tulumaksu tagastus alles järgmisel aastal.

Kolm küsimust II pensionisamba maksemäära suurendamise kohta

Millal pean avalduse tegema?

2024. aastal tehtud avaldus hakkab kehtima maksetele 2025. aastal. Avaldus tuleb esitada novembri lõpuks. Kui avalduse esitamine jääb hilisemaks, hakkab maksemäär kehtima jaanuarist 2026.

Kas pean avalduse igal aastal uuesti tegema?

Ei pea. Kui sissemakseid 2 protsendilt kuueni tõsta, siis paljude jaoks on see mugav viis pensioniks rohkem koguda – avalduse peab tegema vaid ühe korra.

Kas saan oma osalust hiljem muuta?

Makse tõstmine on vabatahtlik. Kui näiteks hetkel jätsite osakaalu muutmata, kuid järgmisel aastal sissetulekud kasvavad, saate mõelda, kas õnnestub järgmisel aastal makseid suurendada. Valikut, kas II pensionisambasse panustada 2, 4 või 6 protsenti oma brutopalgast, saab edaspidi korra aastas muuta – nii rohkem kui vähem panustada.