Haridus- ja teadusministeerium tutvustas esmaspäeval hariduselu järgmise õppeaasta plaani, milles paistab silma eestikeelse hariduse olulisuse rõhutamine ning selleks mitmel moel lisaraha eraldamine.

Haridus- ja teadusministeeriumil on plaanis esitada valitsusele eestikeelsele haridusele ülemineku tegevusplaani  aastateks 2022-2023. Plaanis määratletakse tegevused üleminekut  ettevalmistavaks faasiks kuni märtsini 2023. Ühtlasi valmistab ministeerium ette eestikeelsele õppele üleminekuks vajalikud seadusemuudatused.

Eestikeelsele õppele üleminekuks alushariduses ja põhihariduses töötab haridus- ja teadusminismteerium välja eelnõu, millega muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, koolieelse lasteasutuse seadust, kutseõppeasutuse seadust, huvikooliseadust ning erakooliseadust. Koalitsioonileppe kohaselt võetakse seadusemuudatused vastu juba tänavu 1. novembriks.

Millal hakatakse õpet muutma?

Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal. Koalitsioonileppe järgi on eestikeelsele õppele üle mindud 2030. aastaks.

Eesmärk on kehtestada palgalisa Ida-Virumaa õpetajatele alampalga koefitsiendi 1,5 ja alushariduses 1,3. Sellega soovib haridus- ja teadusministeerium soodustada kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate lisandumist Ida-Virumaale.

Samal ajal on plaanis uuendada õpetajate kvalifikatsiooninõuete määrust ja lisada riigikeele oskuse nõude kvalifikatsiooninõuete hulka juba alates  2023. aastast. Praegu on määruses kirjas, et  eesti keele oskuse nõue on õpetajate, õppealajuhatajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuete osa alates 2025. aasta  1. septembrist.

Riik ei unusta ära ka lasteaedu. Täiendav toetus on mõeldud lasteaedadele eesti keele õppe ja eestikeelsete lisategevuste korraldamiseks. Toetust eraldatakse rühma kohta ja  alates kolmeaastastest lastest. Lisaraha võimaldab korraldada lasteaedades eestikeelset õpet väiksemas rühmas, võtta vajaduse korral tööle lisaõpetajaid ning viia läbi eestikeelset õppetööd ja keskkonda toetavaid lisategevusi. Riik eraldab lasteaedade ja lastehoidude pidajatele täiendavat toetust ka Ukrainast saabunud  lastele hariduse andmiseks.

Septembrist saavad muukeelsed õpilased riigilt õppematerjalide soetamise toetust

Tänavu septembris eraldab riik eesti keelest erineva emakeelega lastele ja õpilastele õppematerjalide soetamise toetust alushariduses 75 eurot lapse kohta ja põhikoolis 57 eurot  õpilase kohta. Toetust saavad Ukrainast saabunud õpilased, uussisserändajatest õpilased,  keelekümblusprogrammi kuuluvad õpilased ja vähemalt 40 protsendi suuruses mahus eesti keeles õppivad õpilased ning eesti õppekeelega lasteaedades ja koolides õppivad erineva emakeelega lapsed ning õpilased.

Uuel õppeaastal võimaldab Eesti Hariduse Infosüsteem märkida õpilase eestikeelse õppe mahtu keelekümblusprogrammi mittekuuluvatele koolidele eraldi: vähemalt 40 ja vähemalt 60 protsenti,  eraldi märgitakse ka keelekümblusprogrammi kuulumine. Ühtlasi on riigil plaanis lisada õppekavasse eesti keele tunde ning nõuda põhi- ja keskhariduse lõpetajatelt kõrgemat keeletaset.

Kavakohaselt kinnitab valitsus riikliku õppekava ajakohastamise määrused 2022. aasta lõpuks.