Eesti Haridustöötajate Liidu hiljutise uuringu kohaselt on 34 protsenti Eesti õpetajatest oma palgaga püsivalt raske toime tulla ning 91 protsenti kardab aasta jooksul elatustaseme langemist. Kui palk ei tõuse, on streikima valmis 94 protsenti õpetajatest.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) viis 1700 õpetaja seas läbi uuringu, et kaardistada Eesti õpetajaskonna keerulisel ajal hakkamasaamist ja hoiakuid. „Nii suur valim tähendab, et saime esindusliku ülevaate Eesti õpetajate praegusest olukorrast ja seisukohtadest,” ütles EHL-i esimees Reemo Voltri 

Küsimusele, kas praeguse palgaga on raske toime tulla, vastas jaatavalt 94 protsenti uuringus osalenud õpetajatest, sealjuures 34 protsendil on raske toime tulla kogu aeg.

Kolmandik õpetajatest on vaesusriskis

„Sünge üllatusena tuli see, et tervelt kolmandik Eesti õpetajatest on sisuliselt vaesusriskis. Lisaks tuleb arvestada, et sellegi palga teenimiseks teevad paljud õpetajad ületunde, mistõttu kannatab nii füüsiline kui vaimne tervis. See selgitab, miks sama uuringu kohaselt on valdav enamik õpetajatest kogenud läbipõlemist ja enam kui pooled kaalunud töölt lahkumist,” kommenteeris Voltri.

Küsitletud õpetajatest 91 protsenti muretseb, et praeguse ebapiisava palgataseme tõttu nende elatustase järgmise aasta jooksul halveneb.

„Kui paljudes muudes ametites on ruumi palka juurde küsida, siis õpetaja palk on riiklikult fikseeritud. Koolipidajad ehk vallad ja linnad saavad küll maksta lisatasu, aga siis tuleb see millegi muu arvelt. Väga hirmutav uus trend on õpetajate üleostmine rikkamate omavalitsuste poolt, mis ähvardab teha haridusest luksuskauba ja sellega lõhkuda Eesti senise võrdselt kättesaadava hariduse eduloo,” rääkis EHL-i juht.

Õpetajatele ei tundu nende palk õiglane

Suurim osa ehk 36 protsenti vastanutest peab õiglaseks õpetaja brutopalgaks töötasu alates 2000 eurost kuus, samas kui tänast suurusjärku tunnetab õiglasena ainult 2,5 protsenti õpetajatest. Kõrgema palga nimel on tõenäoliselt valmis streikima 94 protsenti õpetajatest, sealjuures 56 protsenti kindlasti.

„Õpetaja saab täna umbes poole vähem palka kui sama keerulist tööd tegev tiimijuht mõnes idufirmas ning 30 protsenti vähem kui kõrgharidusega töötajad keskmiselt. Nii pole imestada, et Eesti õpetajad on frustreerunud ning tahavad kõrgete nõuetega vastutusrikka töö eest saada ka vastavat tasu,” selgitas Voltri.

Selle aasta mais läbi viidud kvantitatiivse ja kvalitatiivse osaga küsitlusele vastas üle 1700 üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetaja, kes jagunesid representatiivselt nii haridusasutuste liikide kui vanusegruppide vahel. 1990. aastal asutatud Eesti Haridustöötajate Liit on Eesti suurim õpetajate esindusorganisatsioon.