Kokkuhoid

Kui mitu arvelduskontot peaks sul tegelikult olema?

Enne põhjaliku eelarve koostamist saab kiire jaotuse teha arvelduskontodele.Foto: Canva

Esimene samm rahaasjade haldamisel on eelarvestamine. Paljudele võivad Exceli tabelid ja kuluaruanded esimese hooga tunduda keerulised ja ehk liiga detailsed. On näiteks ju veel neidki, kes oma rahavoo paremaks haldamiseks koguvad raha erinevatesse ümbrikutesse. Kuid praeguse sularahavaese arveldamise ajal võiks oma mõtlemist ajakohastada ja luua erinevateks vajadusteks eri arvelduskontod.

Miks on vaja mitut arvelduskontot? Mida rohkem tuleb meie ellu erinevaid nüansse, nagu töö, pere, lapsed, kodu, hobid jne, seda parem peab olema arusaam, kuidas meie raha meid teenib. Igapäevaseid kulutusi on palju ning mõned väikesed, kuni kaheeurosed ostud võivad tulla märkamatult, kuid pikapeale teevad need kokku suure summa.

Rahalisi toiminguid ühe konto peal välja filtreerida on üsna raske, palju lihtsam on kindla otstarbega kulud eri kontode peale jaotada.

Seega on lihtne ja lollikindel viis omada mitut tavalist arvelduskontot. See maagiline number, mitu neid olla võiks, on esialgu neli: kaks arvelduskontot ja kaks säästukontot. Kõik on tavalised arvelduskontod, aga kahelt esimeselt toimuvad tehingud ning kahte teist peaaegu et ei puutu.

1. Arvelduskonto igakuiste arvete jaoks

Kõigepealt loo arvelduskonto enda igakuiste arvete jaoks. See konto on mõeldud, et maksta üüri, kommunaale, kindlustusi, autolaenu või liisingut. Ehk põhimõtteliselt kõik arved, mis tuleb igakuiselt maksta, makstakse selle konto pealt.

See konto ei vaja pangakaarti, kuna seda ei tohiks igapäevaste kulutuste tarvis kasutada. Kui pole kaarti, ei teki ka kiusatust seda raha muudel eesmärkidel kasutada. Vähemasti oleks see kasvõi veidigi raskendatud. Igapäevasteks kulutusteks on mõeldud teine arvelduskonto.

2. Konto igapäevaste kulutuste jaoks

See konto on kõige muu jaoks kui arved. Sellele kontole tasub teha pangakaart ja siit teed kulutusi, kui lähed sõpradega kinno või restorani. Ühtlasi maksad selle konto pealt autokütuse, kingituste, toidu jmt eest.

Seda kontot võid kutsuda kulutamise kontoks. Ühtlasi on see kõige tähtsam konto eelarvestamise jaoks. Sellelt kontolt on võimalik leida sääste, maksta ära laene või hoida raha millegi olulise jaoks.

3. Kriisifondi konto

Eestis pole küll harjutud omama varurahakontot, kuid lõpuks oleks aeg seda teha. Energiahindade tõusu järel tundsid kõik kibedalt, kui väga oleks kriisifond nende ootamatute kulude katteks ära kulunud. Millal veel oleks parem aeg mõista, et see on äärmiselt vajalik tagavara, mis annab turvatunde ükskõik milliste ootamatuste ees.

Kriisifondi loomine on kõigi rahaasju õpetavate konsultantide peamine soovitus. Seda soovitatakse hoida isegi siis, kui inimesel on mitu laenu ja rahaliselt keeruline olukord. Nagu ka praegune energiahindade tõus näitas, et armu ei anta ootamatuste ees kellelegi.

Kriisifondi suuruseks soovitatakse vähemalt kolme kuu ning ideaalis kuue kuu palka. Seda raha tohib kasutada vaid siis, kui juhtub midagi päriselt ootamatut. Näiteks auto vajab remonti, enneolematult suured elektriarved või juhtub perekonnas õnnetus, mistõttu ei saa üks või mitu leivateenijat mingi aeg tööl käia. Loomulikult ei taha keegi, et need asjad juhtuvad, aga valmisolek annab hingerahu.

Seega vaata oma kulukonto väljaminekud üle ja proovi see reserv võimalikult kiirelt täita.

4. Eesmärkide säästukonto

See konto on sinu suurte eesmärkide täitmiseks tulevikus. Näiteks soovid koguda uue kodu sissemaksuks, autoostuks, sünnipäevaks, pulmadeks või mõneks pikemaks reisiks.

Eesmärgikontosid võib olla ka mitu. Näiteks eraldi reisi- ja sünnipäevakonto. Pulmakonto võib olla selline, kuhu paned iga kvartal teatud summa või korraga ühe suurema summa.

Kõik need kontod ei pea olema sellised, kuhu igapäevaselt raha koguneb, vaid selleks saab teha oma eelarves plaani ning luua püsimaksed oma peamiselt kontolt. Nendele kontodele on mõistlik kanda ka raha, mis tuleb ootamatult. Näiteks kui kingitakse sünnipäevaks või vanaema tahab lapselast toetada.

See konto, või siis ka mitu, aitab hoida ülevaadet, kui palju on suudetud oma eesmärkide täitmiseks koguda. Paljud avastavad, et raha ei olegi lõputult, ning teinekord aitab visuaalselt kaasa mõistmaks, et suuremate eesmärkide nimel on kohati vaja teha ohverdusi.

Kuidas kõiki neid kontosid hallata?

Kõige lihtsam oleks paluda oma ülemuselt, et su palk jaotataks kohe mitme konto peale ära. See on aga tööandjale lisatöö ja pole Eestis just tavaks. Seega, olles mõistlik, peaks tegema rahajaotuse siis, kui palk laekub. Hea oleks sissetulev raha mõelda protsentidesse.

Arvuta välja, kui palju sul kulub arvete peale — see raha kanna kindlasti arvete tasumise kontole. Seejärel vaata, kui palju palgast alles jääb. Väga ilusa jaotuse saaks, kui 35 protsenti su sissetulekust jääb arvete maksmiseks, 20 protsenti läheb kulukontole, 20 protsenti kriisifondi ja 15 protsenti eesmärkide säästukontole.

Näide: 1100 eurot laekub arvele — sellest 385 on arvete maksmiseks, 220 läheb kulutamiseks, 220 kriisifondi ja 165 soovikontole.

Loomulikult ei koguta kriisifondi igavesti. See summa saab ühel hetkel kokku ja siis saab rohkem raha suunata soovikontole või investeerimisfondi. Siinkohal peab meeles pidama, et igasugune muu kogumine peatub, kui me peame kriisifondi raha kasutama. Esimene raha, mis seejärel üle jääb, läheb kriisifondi taastamiseks ja alles siis mujale.

Jagades palga eri kontodele, võtame endalt ära kiusatuse kulutada raha, mida meil tegelikult ei ole. Seda ei ole, sest see läheb meie muude unistuste või tuleviku tarbeks. Samas aitab see järjepidevalt tegutseda oma eesmärkide nimel ja näha, mis meie kasutuses päriselt on.

Nelja konto süsteemiga saavad kõik hakkama ja on väga lihtne ning lollikindel viis alustada eelarve pidamist. See on üks samm teel selle poole, et raha teeniks meid, mitte et meie teenime raha.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.