Kuigi euroala majandus on sattunud väikesesse majanduslangusesse, kusjuures SKP vähenes kahel järjestikusel kvartalil 0,1%, on Euroopa suutnud vältida energiakriisi ja alates 2022. aasta suve lõpust on energiahinnad märkimisväärselt alanenud, kirjutab Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš Baltikumi majandusülevaates.
2023. aasta on Euroopa majanduses alanud oodatust paremini ja võrreldes eelmise aasta vastava kvartaliga kasvas euroala SKP 2023. aasta esimeses kvartalis 1,3%. Nõrka nõudlust kaupade järele ja laenude vähenemist on edukalt kompenseerinud tugev kasv teenindussektoris ning alates sügisest 2022 on majanduskasvu prognoosid nii eurotsoonis kui ka USAs paranenud.
Inflatsioon aeglustub, kuid see on endiselt kõrge ja hinnad ei ole veel langenud. Üleilmsed toormehinnad on alates 2022. aasta maist langenud, tootmine on libisenud majanduslangusesse ja ülemaailmsed logistikakulud on märkimisväärselt vähenenud, kuna pandeemiaaegne suur nõudlus kaupade järele on lõppenud. Samal ajal on ka COVID-19 toetusmeetmed enamasti aegunud ning majandus on hakanud tundma keskpankade jõupingutusi inflatsiooni piiramiseks. Samas teenuste hinnad tõusevad enamasti jätkuvalt ja toormehindade langus ei kajastu veel kaupade või toiduainete madalamates hindades.
Intressimäärade tõusutsükkel on lõppemas, kuid ootused intressimäärade kiireks alandamiseks võivad olla ennatlikud. Hoolimata keskpankade vastupidistest signaalidest ootavad finantsturud intressimäärade langust nii USAs kui ka euroalal juba 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta esimesel poolel. Lühiajalises perspektiivis inflatsiooni aeglustumine kindlasti jätkub, kuid isegi inflatsiooni järsk langus ei tähenda tingimata, et inflatsiooniprobleem on möödas. Kasvavad geopoliitilised pinged USA ja Hiina vahel, rekordiliselt madal tööpuudus ja töötajate puudus paljudes sektorites, samuti suured investeeringud, mis on vajalikud kliimaeesmärkide saavutamiseks järgmistel aastakümnetel, tähendavad, et üleilmne makromajanduslik keskkond võib olla inflatsioonile vastuvõtlikum kui eelmisel kümnendil.
Baltimaades on 2023. aasta alanud kerge majanduslangusega. Võrreldes eelmise aastaga suurenes SKP 2023. aasta esimeses kvartalis Lätis 0,8%, samal ajal kui Leedus ja Eestis vähenes SKP vastavalt 3,2% ja 2,5%. Pandeemiaajastu suur ülemaailmne nõudlus kaupade järele on lõppenud, tootmis- ja tarneahelad on normaliseerunud ning intressimäärade tõus on järsult jahutanud Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriigi eluasemeturge.
Selle tulemusena on ekspordinõudlus vähenenud ja töötleva tööstuse toodang on langustrendis. Samal ajal jätkub kiire kasv teenindussektoris ja 2023. aasta esimeses kvartalis kasvas Balti riikide teenuste eksport võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 15%. IT- ja äriteenuste eksport on pikka aega olnud üks kiiremini kasvavaid tööstusharusid Balti riikides, samas kui turismi-, meelelahutus- ja restoranitööstus taastub edukalt COVID-19 pandeemiast.
Intressimäärade tõus on aeglustanud eluasemeturgu ja laenuandmist. Intressimäärade kiire tõus alates 2022. aasta kevadest mõjutab üha enam eluasemeturgu ja ehitussektorit Balti riikides. Alates 2022. aasta keskpaigast on uute väljastatud hüpoteeklaenude maht Balti riikides vähenenud 15–30%. Eluaseme taskukohasus on vähenenud ja kinnisvaratehingute arv alanenud, kuid laenumaksete distsipliin Baltikumis on endiselt hea ja viivislaenude osakaal väike. 2022. aastal tõusid eluasemete hinnad Balti riikides keskmiselt 20%, kuigi viimastel kuudel on üha enam märke, et eluasemete hinnad on stabiliseerunud ja vähemalt praegu enam ei tõuse.
Inflatsioon Balti riikides langeb kiiresti, kuid hinnasurve on endiselt suur. Tarbijahindade järsu tõusu periood on lõppenud ja alates aasta algusest on inflatsioon Balti riikides langenud peaaegu 20%-lt veidi üle 10%-le maikuus. Suur küsimus on, millal ja kas hakkavad toiduainete hinnad langema, nende tõus jätkus 2023. aastal, hoolimata töötlemata toiduainete ja energia hindade langusest maailmaturgudel.
Viimase kahe aasta jooksul on toiduainete hinnad Baltikumis kasvanud palju kiiremini kui mujal Euroopas või maailmas. Kui energiahinnad normaliseeruvad, on võimalik ka toiduainete hindade ulatuslikum langus. Samal ajal kasvavad Baltikumis toidu ja energiaga mitteseotud hinnad jätkuvalt rohkem kui 10% aastas, mis näitab, et inflatsioon ei ole enam seotud ainult väliste kuluteguritega ja on oht, et see võib muutuda püsivaks. Keskmine palk Balti riikides on 2023. aasta esimeses kvartalis kasvanud eelmise aastaga võrreldes 12–13%.
Balti regiooni majanduskasv 2023. aastal on ebatõenäoline. Balti regioonil on õnnestunud vältida halvimaid energiakriisi stsenaariume ja energiahinnad on oluliselt langenud. Samas on olukord majanduses endiselt väga ebakindel. Aprillis ja mais on Balti riikide majanduslik meeleolu taas halvenenud, töötleva tööstuse nõudlus on endiselt nõrk ning tootmismahtude vähenemine jätkub tõenäoliselt kuni aasta lõpuni. Lisaks on kiire inflatsioon vähendanud kodumajapidamiste ostujõudu ja hoolimata kiirest palgatõusust on jaemüügi maht veidi vähenenud. Inflatsioon võib Baltimaades 2023. aastal olla ligikaudu 9–9,5% ja aasta teisel poolel hakkab kodumajapidamiste ostujõud taas kasvama. On tõenäoline, et 2024. aastal taastub Balti regioonis taas positiivne majanduskasv. Sellele aitavad kaasa nii tööstuse taastumine kui ka ELi fondide suured investeeringud, mis järgmisel aastal Balti riikide majandusse voolavad.
Majandusväljavaadetes on endiselt märkimisväärsed riskid. Sõda Ukrainas jätkub, inflatsioon püsib kõrge ja kiiresti tõusvad intressimäärad on eluasemeturgu jahutanud. Inflatsioon on endiselt liiga kõrge ja ilma märkimisväärsete muutusteta majanduses võivad keskpangad olla intressimäärade alandamisel aeglased. Selle tulemusena võivad EURIBORi määrad jääda pikemaks ajaks 3,5–4% lähedale. Samal ajal viitavad finantsturud endiselt suurele majanduslanguse ohule järgmisel aastal. Hiljutised probleemid USA pangandussektoris on märk sellest, et intressimäärade kiire tõus võib ohustada finantsstabiilsust. Lisaks sellele on Hiina majanduse elavnemine oodatust aeglasem, Euroopas tekitab muret mõnede riikide kõrge võlatase ning vaatamata energiahindade suurele langusele on euroala ärimeeleolu alates aprillist taas pisut halvenenud, suurendades niigi väga ebakindlat majandusväljavaadet.
