Raha kogumisest ja kolmandast pensionisambast räägitakse palju aasta lõpus, kui on kolmandasse pensionisambasse sissemaksete tegemise viimane tähtaeg. Vähestel inimestel on aga tegelikult võimalik detsembris koos jõulu- ja aastalõpukulutustega teha ühekordne suurem sissemakse pensionifondi. Et aasta lõpuks raha kõrvale panna, tuleks kogumisega algust teha juba jaanuaris. Säästmise soovitusi annavad investor Liisi Kirch ja Coop Panga erakliendipanganduse juht Karel Parve.

Kogu raha pensionisambasse aastaringselt

Kolmandasse sambasse kogumine on kasulik mitmel põhjusel. Esiteks on see hea viis pikaajaliseks kogumiseks, et kogu sissetulek ei kaoks igakuiselt näppude vahelt ja ka vanemas eas oleks võimalik tagada endale hea elukvaliteet. Teiseks tagastab riik kolmandasse pensionisambasse tehtud sissemaksete pealt tulumaksu.

Nii Liisi Kirch kui Karel Parve soovitavad osa sissetulekust säästa ja kolmandasse sambasse makseid teha iga kuu. Kolmandasse sambasse võiks kogumiseks kanda aastaringselt 15% oma põhipalgast. Need, kellel tekib aasta jooksul oodatust rohkem maksustatavat tulu, saavad detsembris teha kolmandasse sambasse täiendava ülekande.

Maksimaalse maksuefektiivsuse nimel tasub kolmandasse sambasse paigutada kuni 15% aastasest brutosissetulekust, aga mitte rohkem kui 6000 eurot, kuna sellest enama pealt täiendavat maksuvõitu ei tule.

Tulumaksu arvelt võidad järgmise aasta deklaratsiooniga

Maksusoodustust arvestatakse järgmise aasta alguses tulusid deklareerides. 2023. aastal kolmandasse sambasse kantud summa eest tagastatakse tulumaks alates tänavu veebruarist, kui algab eelmise aasta tulude deklareerimine. Kui alustada kolmandasse sambasse kogumist 2024. aasta alguses, saab tulumaksutagastuse 2025. a alguses.

Pikaajaliseks kogumiseks sobivad indeksifondid 

Kui kanda kolmandasse sambasse veidi vähem kui 15%, ei juhtu midagi, kuigi maksimaalne maksusoodustus jääb kasutamata. „Samamoodi ei juhtu tegelikult midagi ka siis, kui kanda sinna liiga palju, sest see võib olla väga hea võimalus indeksifondi investeerimiseks kõrget teenustasu maksmata,“ lausus Liisi Kirch. Kolmanda samba sissemaksetega omandab koguja fondiosakuid, mille kaudu kuulub talle osa maailma erinevatest ettevõtetest, mille eesmärk on koguja vara väärtust kasvatada.

„Eraisiku vaatest on kolmas sammas ja indeksifondid hea koht, mille kaudu pikaajaliselt koguda ning kus riskid on hajutatud. Fondivalitsejate kodulehtedel saab infot fondide kohta, mis aitab nii fondi valida kui ka vajadusel vahetada,“ selgitas Karel Parve. Erinevate fondide tootlusi saab võrrelda Pensionikeskuse kodulehel. Sealt on näha, et kõige paremat tootlust on näidanud passiivselt juhitud ja madalate tasudega indeksifondid.

Meelerahufondi hoia eraldi

Kuigi pikaajaline kogumine on oluline, tuleks mõelda ka nendele olukordadele, kui on kiirelt vaja teha ootamatuid kulutusi, näiteks läheb pesumasin katki või on vaja minna erakorralisele hambaravile.

Kirchi sõnul võiks rahalist tagavara olla kindlasti kolme kuu kulutuste summas, aga parem oleks, kui säästudega saaks katta kuue kuu kulutused. Kõige mõistlikum on seda tagavara ehk meelerahufondi hoida eraldi kontol või hoiusel. Kirch sõnas, et see toimib tema enda puhul ning ka uuringud on näidanud, et kui inimesed panevad raha kõrvale samal pangakontol, millelt nad teevad igapäevaseid arveldusi, kipub raha igapäevastele ostudele ära kuluma.

Kuna meelerahufondi suure tõenäosusega täies ulatuses väga lühikese etteteatamisega vaja ei lähe, oleks mõistlik hoida raha intressitulu pakkuvates kogumistoodetes. Kui soov on raha koguda pikemalt, siis sobivad selleks hästi tähtajalised hoiused, mis maksid eelmisel aastal ka erakordselt kõrgeid intresse.

Leia endale sobivaim kogumislahendus

Tähtajaline hoius paneb raha mõneks ajaks kinni. Kui see variant rahakogujale ei sobi, pakuvad pangad veel mitmeid erinevaid kogumislahendusi. „Näiteks Coop Pangas on Rahasahtel, mis sarnaneb oma olemuselt arvelduskontole, kust saab raha kiirelt kätte, aga samal ajal teenib see 2% intressitulu,“ tõi Karel Parve näite.

Kõige mõistlikum on meelerahufond ära jaotada pikemate tähtajaliste hoiuste ja lühemate kogumishoiuste vahel. Nii on vajadusel alati raha käepärast, aga see teenib ka lisatulu. „Tuleks läbi mõelda, kui suur summa peab olema vajadusel kohe kättesaadav ja kui palju raha võib vaja minna alles mõne kuu pärast,“ lisas Parve.

Ole kursis oma kulude ja tuludega

Selleks, et rohkem raha koguda enda jaoks oluliste asjade jaoks, tasub uue aasta alguses vaadata üle ka viimase aasta kulud ja püsitellimused. Ülevaate saamiseks on võimalik kasutada nii oma kodupanga ülevaateid, eraldi rakendusi nagu MyFinancier või Bilance, aga ka Excelit.

Liisi Kirch on 13 aasta jooksul kasutanud oma pere eelarve jaoks Excelit, mis annab pere kuludest ja tuludest hea ülevaate. Kirchi sõnul tasub heade harjumuste tekitamiseks pere rahaasjade ülevaateid jagada ka lastega, eriti, kui neid saab kujutada värviliste graafikutena, kuna see äratab lastes rohkem huvi. „Lapsed on hea motivatsiooni allikas ehk kui ma tahan olla heaks eeskujuks oma lastele, siis ma teen suurema tõenäosusega ka mingi muutuse paremuse poole,“ sõnas Kirch.

„Loodetavasti võtavad nad siis täiskasvanuks saades ka oma vanemate head harjumused üle,“ nõustus ka Parve laste kaasamise vajalikkusesega. Oma kulude jälgimiseks kasutab ta Bilance rakendust, kuhu kõik kulud kokku jooksevad ning mida ta iganädalaselt jälgib, et teada, kas ta liigub oma eesmärkide suunas või oleks vaja midagi muuta.

Mõtle läbi säästmisvõimalused

Kuigi kulude jälgimine võib tunduda paljude jaoks tüütu, võib seda Kirchi sõnul ka mängulisemaks muuta. Nii on ta näiteks kokku puutunud ühe õpetajaga, kes iga kuu üritab iseendaga võistelda, et näha, kui palju ta suudab kuu lõpuks raha alles hoida kõigi kulutuste kõrvalt. See osa, mis tal kuu lõpus alles jääb, läheb meelerahufondi või investeerimiseks. Sellega muudab ta kulude jälgimise enda jaoks põnevaks.

Üle vaadata tasub oma elektripakett, sideteenuste pakkuja hinnakiri ja voogedastusplatvormide vajalikkus, aga hinnata ka näiteks pere teise auto vajalikkust. „Mingi äpi eest 10 eurot kuus maksta ei tundu küll palju, aga aasta peale kokku lüües on see juba üsna suur summa. Seega soovitaksin suurte kulude kõrval vaadata ka väiksemaid regulaarseid kuluallikaid ja mõelda, kas see on mõistlik või mõttetu,“ lisas Parve.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 180 300 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.