Rahaasjade Teabekeskuse uuringu järgi tunnevad pooled Eesti pered, et nende rahaline seis on poole aastaga halvenenud. Seejuures pole koguni veerandil sääste või neist ei jätku isegi ühe kuu kulutuste katmiseks.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse värske uuring näitab, et 55 protsenti Eesti peresid hindab oma rahalist olukorda praegu halvemaks kui veel kuue kuu eest. Seejuures hindab 33 protsenti peresid oma rahalist seisu halvaks või väga halvaks. Kümnendikul peredest on majanduslik olukord tunduvalt või mõnevõrra paranenud, 36 protsenti jaoks on olukord jäänud muutumatuks.
Küsitluse eesmärk oli lisaks majandusliku olukorra tajumisele lähemalt uurida, milliseid otsuseid on hinnatõusuga hakkamasaamise nimel tehtud. Koguni 69 protsenti peresid on piiranud oma igapäevaseid kulutusi, rohkem kui kolmandik – 36 protsenti – on hakkamasaamiseks pidanud kasutama oma sääste. Keskmisest rohkem on sääste pidanud kasutama 35–49-aastased ja 500–800-eurose netokuusissetulekuga elanikud.
17 protsenti vastajaid märkis, et otsib või on juba teinud raha teenimiseks lisatööd, 10 protsenti tunnistas, et on kulutuste katmiseks kasutanud laenuraha või krediitkaarti.
Kulutusi püütakse vähendada igalt poolt
„Küsitlusest ilmnes, et säästudel on olnud üsnagi märkimisväärne roll kasvavate kuludega hakkama saamisel,” märkis rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets. „Kui aga uurisime täpsemalt, kui pikaks ajaks peredel säästude toel oleks võimalik jooksvaid kulusid katta, siis selgus, et neljandikul säästud üldse puuduvad või neist ei jätkuks rohkem kui ühe kuu kulutustega hakkama saamiseks. Teiselt poolt oli siiski julgustav veenduda, et 22 protsenti vastajatel jätkuks säästudest üle kuue kuu.”
76 protsenti eestimaalasi on hinnatõusuga hakkamasaamiseks ühe olulisema otsusena asunud toidupoes rohkem valima soodsamat kaupa, 60 protsenti on vähendanud kodust energiatarbimist. 48 protsenti märkis, et on vähendanud väljas söömist ja toidu koju tellimist, 47 protsenti on piiranud hobide ja vaba aja veetmise kulusid.
„Üle poole vastajatest ütlesid, et planeerivad oma rahaasju kogu aeg. Selle üle on meil hea meel, sest see on kahtlemata rahatarkuse aluseks. Tõsi on, et oma kulutuste üle vaatamine ja eelarve pidamine on praegu veel olulisem kui veel mõne aja eest. Soovitan kindlasti kõigil mõelda läbi oma tarbimisharjumused, neid vajadusel muuta ning võimalusel koguda sääste, et tagada rahaline toimetulek ootamatuste korral,” sõnas Voomets.
Oma pere majandusliku olukorra halvenemist kuue kuu pärast peab tõenäoliseks umbes pool Eesti elanikest. Optimistlikumad on 18–34-aastased ja inimesed, kelle isiklik netosissetulek on üle 1400 euro kuus.
Rahaasjade Teabekeskuse tellitud ja Norstati korraldatud küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku ehk esinduslik valim Eesti elanikkonnast vanuses 18–74 aastat. Küsitlus toimus tänavu 15.–22. septembrini.
