Eelmisel nädalal Eesti Panga korraldatud maksekeskkonna foorumi keskseks teemaks oli makse- ja sularahateenuse kättesaadavus kriisiolukorras ning selgub, et inimeste enda valmisolek kriisiolukorraks on pigem kesine.

Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt ütles, et elanikel ja ka ettevõtetel on vaja olla valmis nii lühiajalisteks kui pikemaajalisteks tõrgeteks. See tähendab, et töökorras oleks vaja hoida erinevad tuvastamisvahendid nagu ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID ning hoida varuks väike kogus sularaha. Eesti pankade kriisivalmidust aga peetakse üpris heaks.

Ettevõtete jaoks on oluline, et inimesed saaksid teenuste ja kaupade eest tasuda ka siis kui süsteemid ei tööta ning vajalikud maksed, nagu palk, jõuaks töötajateni. Seega peab olema läbimõeldud viis, kuidas maksete tegemise puudumisel saaks kasvõi pangakontorisse ise vajalikud vahendid maksete tegemiseks viia.

Eraisikute valmisoleku poole pealt kutsus Olt inimesi jälgima seda, et nende ligipääs makseteenustele oleks kriisiolukorras piisav.

„Just võimaluste paljusus enda tuvastamisel ja maksete kinnitamisel võib kriisis aidata,“ ütles ta ning lisas, et pangakaardi olemasolu ning ID-kaardi lugeja ja paroolid on sellisel juhul hädavajalikud. Samuti kehtiv pass.

Sularaha võiks varuks olla ja arvestada, et maksed kiirelt ei liigu

„Lisaks tasuks kõigil nutitelefonis aktiveerida pankade biomeetrilised enesetuvastuslahendused, mis on hea täiendav võimalus,“ juhtis Olt tähelepanu ning lisas, et kindlasti tuleks teadvustada, et kriisi korral ei saa teenuste tase olla samasugune kui tavaolukorras – maksed ei liigu kriisi ajal sama kiiresti ja summad on piiratud. Väga oluline on meeles pidada, et kriisiolukordades aktiveeruvad petturid, mida on paraku näidanud nii Covidikriis kui ka Ukraina sõda.

Side- ja elektrikatkestuste korral ei saa üle ega ümber ka sularahast. Eestlaste ligipääs sularahale on küllakti hea: 99,5 protsenti Eesti elanikest elab piirkondades, kus sularaha saab kätte 15 kilomeetri raadiuses. Pangaautomaatide arv on Eestis viimastel aastatel küll vähenenud, kuid alternatiivi pakuvad ligi 700 sularaha väljastavat kauplust üle Eesti.

„Harjumusest sularaha enam rahakotis ei hoita ning inimestel peaks siiski pisut sularaha kaasas olema, et tulla toime olukorraga, kus kaardiga maksmisel esineb lühiajalisi katkestusi,“ rõhutas Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.

„Läbi tuleks mõelda ka oma leibkonna tarbimiskulutused. Selleks võiks kodus olla umbes nädalane sularahatagavara pikemaajalisteks võimalikeks kriisideks. Roosve lisas, et Eesti Pank on erijuhtudel valmis sularahaga varustama riigi- ja avaliku sektori väljamaksete tegemist ja keskpangas on selleks piisavalt sularaha.

Kui automaadid ei tööta, on sularaha tegelikult piisavalt

„Kui on realiseerunud kõige mustem stsenaarium ja pangaautomaatidest enam raha väljastada ei saa, siis on oluline teadvustada, et sularaha on Eestimaa pinnal piisavalt, et inimesed saaksid oma esmavajalikud ostud tehtud, kuid selle kättesaamine või kohale toimetamine võib lihtsalt kauem aega võtta. Eelkõige maapiirkondades on kriisiolukorras sularaha väljastamise korraldamisel oluline roll kohalikel omavalitsustel, kes tunnevad kohalikke olusid ja võimalusi ning oma piirkonna elanike liikumisharjumusi kõige paremini,“ sõnas Roosve.

Koostöö olulisust kriisiolukordades rõhutas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar, kes tõi ühe näitena välja, et pankade kriitilised sularahaautomaadid paiknevad ostukeskustes ning koos sularahaautomaatide elektriga varustatusele tagatakse see ka ostukeskusele koos võimalusega lisaks sularaha väljavõtmisele soetada sealtsamast ka ravimeid ja toiduaineid.

Vaata ka Eesti Panga nõuandeid, kuidas olla valmis maksete katkestuseks ja sularaharingluse katkestuseks ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitusi energiakokkuhoiuks.