Pangaautomaadist sularaha välja võtmiseks läheb vaja nii elektrit kui ka sideteenuseid. Kui kumbki või mõlemad on häiritud, siis ei tööta pangateenused ning kaardiga maksmine, ja ka sularaha välja võtmine ei pruugi toimida. Pikema katkestuse korral võivad lakata poed ja automaadid sootuks töötamast.

Õnneks on Eesti Pank on koos teiste pankadega välja töötanud varuplaanid, et paremini valmis olla võimalikuks sularaharingluse katkestusteks. Kriisiolukorras teavitatakse inimesi sammudest, mida konkreetse probleemi lahendamiseks astutakse.

Mida peaksid teadma kui sularaharinglus on häiritud?

Eesti Pank on oma veebilehel välja toonud head juhendid mida teha ja kuidas valmis olla sellisteks puhkudeks.

Esiteks tasub mõelda, kui palju võiks olla sularaha varu endal olemas. Eesti Panga hinnangul võiks seda igal ajahetkel rahakoti vahel olla vähemalt päevasteks toiminguteks. See tähendab, et millal iganes kaardimakse ei toimi saaksime kasutada teist ja alati toimivat makseviisi.

Kui valmistuda ette pikemaks katkestuseks võiks kodus olla vähemalt nädala sularahavaru. Kindlat soovituslikku summat selleks ei ole, kuna majapidamistes on rahavajadus erinev. Õigupoolest tasub meeles pidada, et sularaha ei pea olema liialt palju, vaid täpselt nõnda palju, kui hädapärasteks kulutusteks vaja peaks minema.

Katkestused võivad toimuda mitmel põhjusel ja üks nendest on näiteks tormid, mis häirivad sideteenuste või elektrisüsteemi tööd. Pikemate katkestuse ohu puhul peaks ka oma hädapärased kulutused üle vaatama ja tegema valikuid kõige olulisemate otsuste kasuks.

Tihtipeale inimesed ei mäleta või ei mõtle läbi oma hoiukassades või auto kindalaekas olevatele müntidele. Need on katkestuste puhul väiksemate kulutuste jaoks heaks abiks.

Tasub teada, et keegi katkestuste puhul niiöelda pimedusse ei jää, sest sularaharingluse või süsteemide rikete puhul antakse alati meedia kaudu infot.