Intrumi iga-aastase uuringu kohaselt teevad enam kui pooled ehk 52 protsenti Euroopa tarbijatest sisseoste säästvalt ja ostaksid vaid keskkonnasõbralikult ettevõttelt. Eestis on see näitaja aga 35 protsenti, Leedus 45 protsenti ja Lätis 34 protsenti.
Intrumi uuringus selgus, et eestlased on hakanud tegema vähem jätkusuutlike valikuid. Lausa 12 protsenti on vastanute seas see trend langenud ning vähem kui pooled ehk 45 protsenti jälgivad tarbimisel jätkusuutlikkust.
Sellise languse üheks peamiseks põhjuseks on Intrumi hinnangul kasvav inflatsioon, mis sunnib inimesi tegema soodsamaid, kuid vähem jätkusuutlikke valikuid. Kuna keskkonnasõbralikud tooted on sageli kallimad, siis 64 protsenti eestlastest ei saa endale lubada nii säästvat elu, kui tahaksid, võrreldes 58 protsendiga eurooplaste seas keskmiselt.
“Sotsiaalmeedial on jätkuvalt oluline roll säästva tarbimise päevakajalisuses. Kuigi 27 protsenti eestlastest ütleb, et sotsiaalmeedia tekitab survet rohkem tarbida, tunnistab samas 28 protsenti, et see infokanal on suurendanud ka nende teadlikkust jätkusuutlike toodete ostmisest. See on eriti tugev trend Z-generatsiooni tarbijate seas, kus 52 protsenti osutab sotsiaalmeediale kui jätkusuutliku tarbimise allikale,” ütles Intrum Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.
Uuring näitab ka, et tarbijad tegutsevad jätkuvalt raiskamise vähendamise nimel ja 43 protsenti ütleb, et nad piiravad aktiivselt oste ülekülluse vähendamiseks. Iga viies vastaja Eestis ütleb, et nad ei tunneks mingit süüd selle pärast, et maksavad ettevõttele kokkulepitust hiljem, kui arvavad, et ettevõte on ebaeetiline, ning see näitaja jääb igas vanuses tarbijate lõikes samaks.
Kliimaküsimused mõjutavad taaskasutuse suunas
Suundumus ja ulatus, mil määral ülejäänud Euroopa on valmis kliimaküsimustes midagi ette võtma, on erinev – eriti Z-generatsiooni puhul, mis alles hakkab tarbijatena oma mõju avaldama.
Valdav enamus ehk 72 protsenti Eestis vastanutest märgib, et parandab ja taaskasutab üha enam vanu esemeid, mitte ei osta uusi asju ning 69 protsenti tunnistab, et tarbib järjest rohkem keskkonnamõju vähendamiseks uue toidu ostmise asemel enam eelmisest päevast üle jäänud toitu.
Euroopas väidavad lapsevanemad tõenäolisemalt, et nende huvi jätkusuutlikkuse vastu ajendas neid oma kulutusi üldiselt piirama. Eestis on üllatuslikult vastupidi: lapsevanemad ei tunne jätkusuutlikkuse vastu suuremat huvi kui lasteta täiskasvanud. Mõlema grupi seas on väitega nõus 42 protsenti, mis toob esile regionaalsed erinevused turgude lõikes Euroopas.
