Inimesed on hakanud e-poode vähem kasutama: miks see nii on?

Kas kevadised ilmad on inimesed tagasi poodidesse viinu või on asi milleski muus?Foto: Canva

Viimase kuu jooksul on internetist kaupu ostnud 53 protsenti Eesti elanikest, mis on madalam eelmise aasta lõpu tasemest, selgub Kantar Emori värskest e-kaubanduse trendiuuringust.

Aprillikuu tase jääb maha aasta lõpus tehtud uuringu tulemustest, siis jäi e-ostjaskonna määr 58 kuni 59 protsendi tasemele. Praegune tase sarnaneb möödunud aasta sügise algusperioodile ehk ajale enne uue koroonaepideemia laine aktiveerumist.

“Eelmisel kevadel oli olukord oluliselt tõsisem ning kaupluste sulgemine tõi kaasa hüppelise e-ostmise kasvu ning veebist ostmine kasvas pea kõigis kaubagruppides,” märkis Jõgi.

2021. ja 2022. aasta internetiostude tippaeg jääb aastatagusesse märtsi–aprilli perioodi, mil veebist tegi oste suisa 65 protsenti elanikkonnast. Kantar Emori uuringueksperdi Kersten Jõgi sõnul on tänane, oluliselt madalam e-ostmise aktiivsus otseselt seotud piirangute puudumise ja madalama ohutajuga.

Kõige enam ostetakse elektroonikat ja kõige vähem ravimeid

Uuringus kaardistatud 14 kaubagrupi seas on jätkuvalt kõige suurema e-ostjaskonna osakaaluga elektroonika, kus veebiostjaskond ületab 50 protsendi piiri. Elektroonikatooted on ka ainuke kaubagrupp, kus veebiostjaid on rohkem kui tavapoodidest ostjaid.

Kõige vähem ostetakse internetist ravimeid. Selle kaubagrupi puhul jääb veebiostjate osakaal alla 10 protsendi taseme.

Kõikide kaubagruppide võrdluses on eelmise aasta kevadist tipptaset suutnud hoida ravimid, toidukaubad ja kosmeetika, kus tänaseks on alles ligikaudu 80 protsenti e-ostjaskonnast. Kõige rohkem on tavakaubandusse tagasi siirdunud riiete ja jalatsite ostjad, siin on veebist ostjaid järele jäänud alla poole toonasest ostjaskonnast.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.