Tallinna abilinnapea Betina Beškina pöördus rahandusministeerium poole, kuna linn ei toeta samasuguse vajaduspõhiste energiatoetusteskeemi rakendamist, kui eelmisel kütteperioodil, kuna see tõi kaasa väga suure halduskoormuse kohalikele omavalitsustele ning Tallinn tegeleb endiselt taotluste menetlemisega.
Ühtlasi soovib linn omavalitsuste aegsamat kaasamist toetuse välja töötamise protsessi. “Nii nagu eelmisel korral 2021. aasta sügisel, oleme ka seekord saanud ennekõike ajakirjanduse vahendusel lugeda, millised lahenduskäigud energiakriisiga seoses võiksid realiseeruda, näiteks niinimetatud sotsiaalne elekter. Palume, et erinevalt eelmisest korrast saaksime info otse vastutavalt ministeeriumilt ning oleksime meetme planeerimisse aegsasti kaasatud, kui näete toetusmeetmete rakendamisel ka seekord rolli kohalikel omavalitsustel,” toonitas Beškina kirjas riigihalduse ministri ülesannetes rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele.
Eelmisel sügistalvel rakendatud toetusskeemi linn ei toeta, kuna see oli lisaks suurele halduskoormusele ka oma tingimustelt keerukas nii inimestele kui korteriühistutele. Tallinna linnas tegeletakse abilinnapea sõnul ka jätkuvalt, kuni augustini, energiatoetuse viimaste esitatud taotluste menetlemisega.
“Kokku on esitatud taotlusi suurusjärgus 40 000 ja nende taotluste menetlemiseks oleme ajutiselt juurde palganud ligikaudu 30 töötajat kuid lisaks nendele panustab toetusmeetme toimimisse igapäevaselt veel vähemalt sama palju spetsialiste linnaosavalitsustes ning Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis. Toetuse maksmiseks on seni väljamakseid tehtud summas 4,6 miljonit eurot ning menetluskuludeks – töötajate palk, halduskulud – on kulunud ligi 360 000 eurot,” tõi Beškina välja.
