Finantsinspektsioon kirjutas märgukirja, kus juhitakse tähelepanu juhtudele, millal füüsilisel isikul oleks vaja tarbijale laenu andmiseks tegevusluba taodelda.

Tuuakse välja, et tegevusluba on vaja siis, kui tarbijakrediidi andmine on muutunud tema peamiseks majandustegevuseks ja tulu teenimise allikaks. Ilma laota laenu andes riskitakse kriminaalkaristusega ja vastutustundetult laenates intressidest ilma jäämisega.

Kui laenu andmine on saanud peamiseks tegevuseks ei saakski enam füüsilise isikuna tegevust jätkata. Tegevusloa taotlemiseks tuleb asutada äriühing, kehtestada seaduse nõuetele vastav organisatsioon ja täita muud nõuded.

Sa võid ka lepingujärgsetest intressidest ilma jääda

Ühtlasi, kui füüsiline isik, kes tegeleb oma majandus- või kutsetegevuses tarbijale laenu andmisega, peab järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Enne laenu väljastamist tuleb laenuandjal veenduda laenusaaja võimes saadud laen koos intressidega lepingus kokkulepitud tingimustel tagastada.

Seda järgimata võib lepingujärgsetest intressidest ilma jääda ja laenuvõtja võib pääseda nende maksmisest. Samuti tuleb eraisikule laenu andes kinni pidada krediidi kulukuse ülempiirist. See tähendab, et intress ja muud laenu andmisega kaasnevad kulud kokku ei tohi ületada võlaõigusseaduses sätestatud ülempiiri.

Alates 2015. aastast on Eestis tegutsevad krediidiandjad ja -vahendajad Finantsinspektsiooni järelevalve all ning teenusepakkujad peavad omama kas krediidiandja või -vahendaja tegevusluba. Finantsinspektsiooni krediidiandja või -vahendaja tegevusluba on tänase seisuga 56 ettevõttel, kelle seas on ka krediidiasutuste tütarettevõtteid. Krediidivahendaja tegevusluba on Eestis 10 ettevõttel.

Finantsinspektsiooni märgukirjaga saab lähemalt tutvuda siin.