2022. aasta jooksul tuli töötukassa andmeil töötuna arvele 16 400 Ukraina sõjapõgenikku, töötukassa toel on neist töö leidnud aga üle 7000.

Töötuna arveloleku on Ukraina sõjapõgenikud 2022. aastal lõpetanud 10 300 korral, sellest 7700 korral tööle rakendumise tõttu. Enim on asutud tööle töötlevasse tööstusesse, haldus- ja abitegevuste valdkonda ning hulgi- ja jaekaubandusse, selgub töötukassa 2022. aasta ülevaatest. 

Aasta lõpus oli töötuna arvel 6100 Ukraina sõjapõgenikku, neist enam kui pooled elasid Harjumaal. Ukraina sõjapõgenikud olid 12 protsenti kõikidest registreeritud töötutest, suurim oli osakaal Läänemaal, 16,4 protsenti, ja Harjumaal, 14,5 protsenti.

Rahvastikuregistri andmetel oli tänavu 8. jaanuari seisuga Eestis kokku 64 181 Ukraina kodanikku, kellest ajutise kaitse saanuid oli umbes 41 000 inimest. Tööealisi on umbes 23 000 ja neist töötab ligi 40 protsenti.

Töötuna registreeritud põgenikest ligikaudu 70 protsenti said ka töötutoetust, kokku pisut üle 9 miljoni euro eest. Tööturuteenustest on Ukraina sõjapõgenikud osalenud enim koolitustel, eelkõige just eesti keele koolitustel, samuti on kasutatud erinevaid karjääriteenuseid.

Töötukassa teatel on tööandjad aktiivselt taotlenud ka Ukraina sõjapõgenike eest makstavat tööalase mentorluse tasu hüvitamist. Ukraina sõjapõgenike tööturuteenustele on kulunud kokku ligikaudu 2,8 miljonit eurot.