Plastikufoobia

Nullkulu elustiil ehk zero waste elustiili nimetatakse vahel ka “Ei plastikule” liikumiseks. Seda praktiseerides võid isegi end tabada olukorrast, kus plastiku vastu on tekkinud vastuseis ainuüksi selle materjali tõttu.

Kui vaadata sotsiaalmeediastki nullkulu esteetikat, siis pole imestada, et inimestel tekib plastikuärevus ja -stress. Arvatakse, et õige valik on ainuüksi puidust kausid, metallist toidukarp ja klaasist smuutipurk.

Kulunud Tupperware karpide ja vanade soojaletitopsidega keegi naljalt Instagramis ei edvista. Nullkulu eesmärk on vähendada oma ökoloogilist jalajälge, mis kõige otsesemalt joonistub välja kui kiiresti kodune prügikast täis saab.

Tahad alustada oma zero waste teekonda? Tore. Selle asemel, et kodus kõik plastikust tooted ära visata, alusta hoopiski oma harjumuste muutmisega, kasutades olemasolevaid vahendeid.

• Osta poest aed- ja puuvilja vanade kilekottidega või kasuta saia-leivakotte, enne kui võrgust kotid ostad. Hea nipp saia või leivakottide kasutamiseks on need tagurpidi pöörata, siis ei skanneeri kassaautomaat automaatselt saia või leivatoote triipkoodi.
• Sama lugu on kilekottidega. Kasuta need ribadeks, enne kui riidest koti muretsed.
• Harjuta juba olemasolevate plastkarpide kaasaskandmist, enne kui korraliku anuma ostad. Oma karpi saab toitu osta erinevate toidupoodide soojalettides, turgudel, tänavatoitu tellides või saad restoranis toiduülejäägid sinna sisse pakkida paluda.

Asenda, asenda, asenda

Nullkulust on kindlasti saanud viimastel aastatel trend ja sellest on kujunenud subkultuur. Tegu on liikumisega, millel on omad tunnusjooned, nagu näiteks Klean Kanteen termos, metallist lõunakarp, bambusest väikesed lusikad, valged võrgust kotid.

Kas pole mitte kummaline, et mõtteviis, mis kutsub inimesi vähem tarbima, paneb kõik omama samasuguseid asju olenemata sellest, millises maakera nurgas elatakse? Siinkohal räägime mitte lihtsalt sarnastest toodetest vaid konkreetsetest ettevõtetest ja tootemudelitest.

Öko on ju hoopistükis see, mis on kohalik, ajalooga, isepärane. Öko on see, mis sul juba on. Miks küll ometi peaks iga keskkonnasõbralik maailmakodanik bambusest söögiriistu omama?

Lõpeta asendamine ja keskkonnasõbralike toodete jahtimine, vaid hoopistükkis vaata üle, mida sa praegu kasutad ning võta neist maksimum.

• Paki kaasa väikesesse rätti mässitult lusikas ja kahvel oma enda köögisahtlist, mitte ära torma neid ökopoodi ostma.
• Lihtne kaanega klaaspurk võib töötada nii teetassina, veepudelina või näiteks salatitopsina.

Hasart

Mina olen kindlasti paar korda selle reha otsa astunud ja koju toonud mõne toote ainuüksi seetõttu, et seda sai osta pakendivabalt. Minu aju registreeris vaid selle, et poes müüakse lahtiselt õhitud hirssi ning kuna see on uus põnev asi, mida pakendivabalt osta, siis ostukorvi see oma tee ka kergekäeliselt leidis.

Vahel ostan ma erinevaid ökotooteid ainuüksi seetõttu, et nad on uued ja huvitavad, kuigi ma tean, et mul ei ole neid vaja. Ostuargument? Elustiilihasart.

• Osta vaid seda, mida sul on vaja ja mida sa oled planeerinud pikalt ette ostma.
• Sinu elustiil ei pea sarnanema kellegi teisega, lähtu oma vajadustest.

Pakend on kõiges süüdi

Tänased rohetarbijad on hästi informeeritud, ent puudu on süstemaatilistest teadmistest. Näiteks pakendivaba poodlemine on hea viis, kuidas panustada keskkonda, ent tuleb osata näha suurt pilti.

Näiteks on mahedalt kasvatatud kaup pakendatud, kaitsmaks seda riknemise eest. Nimelt on mahedalt kasvatatud viljad palju altimad riknemisele transportimisest tulenevate mikrovigastuste tõttu, sest nende vastupanuvõime haigustele on tavatoidust madalam. Pakend (kile) pikendab toodete eluiga ja ainuüksi toodet pakendi järgi osta pole õigustatud.

• Tooteid ostes võta arvesse ökolitsentsmärgiseid nagu näiteks Euroopa Liidu ökomärgis, Põhjamaade ökomärgis, jätkusuutliku metsamajanduse märgis, Ecocert, NaTure, Ökotex jpm.

Takerdumine detailidesse

Keskkonnasõbralik eluviis tuleb sinuga kaasa igale poole – poodi, tööle, katsikule, matustele, maale suvekoju. Teadliku tarbimise peamine eesmärk on vähendada oma ökoloogilist jalajälge.

Kõige enam aga mõjutavad inimese ressursikasutust neli aspekti: millist energiat ta ostab, millist tranporti kasutatakse, kui suur on pere ja milline on selle peamine dieet. Nullkulu elustiili peaeesmärk ei ole kaotada oma kodust prügikast, vaid vähendada oma ökoloogilist jalajälge tervikuna. Iga väike asi aitab, ent ei tasu takerduda detailidesse.

• Proovi leida mõnele kogukondlikule probleemile ühist terviklikku lahendust, mitte ära proovi üksi vastuvoolu ujuda. Näiteks paljud nullkulutajad viivad oma päeva peale tekkinud biojäätmed koju, et need kompostida.

Selle asemel võiks tööl või koolis teha ettepaneku üleüldiseks prügisorteerimiseks, sest nõnda saab suunata energia süsteemi parandamiseks, mitte puhta südametunnistuse taga ajamiseks.

• Ära tunne end süüdi, kui sa ei ole täiuslik. Meil ei ole vaja üksikuid täiuslikke nullkulutajaid, vaid 6 miljardit inimest, kes igaüks püüab teha midagi hästi.