Uudis

Andrei Korobeinik: “Peame arvestama, et prognoosi järgi majanduskasv seiskub.”

Valede otsuste langetamisel on suured tagajärjed.Foto: Scanpix

Riigikogu rahanduskomisjoni esmaspäevasel istungil käsitleti riigi rahanduse olukorda ja majanduskasvuga seotud küsimusi.

Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik märkis, et eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos olnud sobivaks aluseks eelarvepoliitika kavandamisele sel kevadedel.

“Samas peame arvestama, et kevadprognoosi järgi nii tänavu kui ka järgmisel aastal Eesti majanduskasv seiskub. Seetõttu peame olema tagasihoidlikumad rahaasjadega seotud otsuste langetamisel,” ütles Korobeinik. Ta lisas, et peame arvestama maailmaturu toormehindadega on seotud ebamäärasust, millega kaasneb ebakindlus investeeringutes.

Korobeinik selgitas, et seetõttu tuleb riigi rahandusega seotud otsuste tegemisel tähelepanelikult jälgida majanduses toimuvaid muutusi rahvusvahelises plaanis ja Eesti võimalusi selles keerulises majanduslikus olukorras langetada kaalutletud otsused.

“Praeguses keerulises olukorras kehtestatud eelarvereeglid ei kehti, mis toob kaasa surve riigieelarvele tulenevalt ootamatutest lisakuludest ja kiiresti kasvavast inflatsioonist. See toob vajaduse kaasata laenuvahendeid, kaasamisel peame jälgima, et nende kasutamine peab olema põhjendatud,” ütles Korobeinik. Ta tõi esile eelarvenõukogu seisukoha, et peame jälgima valitsussektori tulude ja kulude struktuuri, mis võib paigast nihkuda ja hakkab hinnatõusuga kahjustada riigi majanduse konkurentsivõimet.

Aivar Kokk tahab kiiret otsustamist laenude võtmisel

Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul peaks riik olema otsustavam laenuraha hankimisel, et katta ootamatult tekkinud lisakulusid ja hoida majandus konkurentsivõimelisena. “Praeguses keerulises olukorras kehtestatud eelarvereeglid ei kehti, mis annab võimaluse hankida lisavahendeid, et vähendada survet riigieelarvele tulenevalt ootamatutest lisakuludest ja kiiresti kasvavast inflatsioonist,” ütles Kokk.

“Me ei peaks kartma struktuurse puudujäägi suurenemist. Ilma lisavahenditeta pidurduks majanduskasv ja kiire inflatsiooni tingimustes halveneks inimeste majanduslik toimetulek,” märkis Kokk. Ta viitas eelarvenõukogu seisukohale, et majanduskasvu seiskumist prognoositakse 2022.‒2023. aastaks.

Eelarvenõukogu peab oluliseks, et eelarvepoliitikat kavandatakse vastutustundlikult ka oludes, mil eelarvereeglid ajutiselt ei kehti ja kulusurve on suur.

Eelarvenõukogu viitab valitsuse seisukohale, et struktuurset puudujääki loodetakse vähendada 2026. aastaks 2 protsendini SKP-st. Selleks ajaks suureneb valitsussektori võlg peaaegu 30 protsendini, mille maht oleks 11,6 miljardit eurot. See kõik võib kaasa tuua olukorra, kus struktuurne tasakaal saavutatakse alles 2030. aastaks.

Eelarvenõukogu tõi välja, et aastal 2021 ei suudetud Euroopa Liidu toetusi prognoositud mahus rakendada. Eelarvenõukogu hinnangul tuleks prognoosivigade vältimiseks toetuste kasutust kavandada konservatiivsemalt või tõsta riigi administratiivset võimekust nende rakendamiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.