Selleks, et vähendada oma tarbimise keskkonna jalajälge ja hoida kokku raha, ei pea tegema järeleandmisi toidu kvaliteedi osas. Tõeline gurmee-elamus on võimalik saavutada ka kodustes tingimustes, võttes kasutusele toorainet austavad jätkusuutlikud toidu valmistamise ja säilitamise põhimõtted, kirjutab LaSpa peakokk Angelica Udeküll.

Prügi sorteerimine avab silmad selles osas, kui suure osa prügist moodustavad biojäätmed, näiteks muna- või kartulikoored. Kasulik oleks neid komposteerida, aga prügikoguse ja toidu raiskamise vähendamiseks on veel enam abi sellest, kui kasutada toorainet nii, et jäätmeid eriti ei tekigi.

Toidu raiskamist aitavad vähendada loovad retseptid. Näiteks saab kartulikoortest valmistada mõnusaid ürdikrõpse. Pruuniks läinud banaanid annavad smuutile või banaanileivale mõnusa tekstuuri. Eelmise päeva toidust üle jäänud liha või riisi saab ära kasutada supi valmistamisel. Kuivanud leiva või saia riivin köögikombaini abil ja kasutan seejärel magustoitude valmistamiseks või paneerimiseks. Riivsaiast teen küpsiseid ja koogipõhjasid, lisan neid müsli sisse, teen leivavahtu või paneeringuid.

Maitseroheline tasub külmutada või pikendada selle eluiga sügavkülmas. Marjad ja puuviljad säilivad samuti sügavkülmikus, aga ka kompoti või moosina. Mahlased köögiviljad nagu tomat, paprika või suvikõrvits pista purki ja tarbi praelisandi või dipikastmena. Köögiviljad nagu peet, kapsas, porgand, pastinaak või mustjuur saavad uue elu hapendatult või kuivatatult.

Kuivatamine, külmutamine ja marineerimine

Emade ja vanaemade põlvkond kasutas neid toidusäilitamise nippe tooraine saadavuse ja raha puudusel. Tänane kodukokkade põlvkond on jõudnud samade meetoditeni teisel põhjusel – et vähendada toidu riknemist ja raiskamist. Hoidistamine ja tooraine taaskasutus on jälle au sees, sest tarbimine on jätnud keskkonnale sügava jälje.

Hapendamise võluvõime

Maailma tippkokkade hulgas viimaste aastate moeröögatus toitude fermenteerimine pole midagi muud kui eestlaste hulgas ammutuntud hapendamine. Hapnemisel tekkivad ensüümid mitte ainult ei säilita toitu kauem, vaid käärimine lisab ka tervisele väga kasulikke looduslikke probiootikume. Fermenteerimiseks sobivad peaaegu kõik köögiviljad, näiteks peet, nuikapsas, porgand, pastinaak ja mustjuur, mis tuleks panna soolveega seisma ja käärima. Soolestikku toetav kasulik piimhappebakter tekib umbes nädala ajaga, seejärel tuleks purgisisu ära tarvitada või säilitamiseks õhukindlalt sulgeda.

Sõbralikud bakterid

Probiootikumid ehk head bakterid mõjuvad imeliselt kõhule, kuid võivad aidata ka nahahaiguste ja liigse stressi korral. Kui organismis on ülekaalus head bakterid, hoiavad need ainevahetuse korras, parandavad immuunsust ning toodavad kehale vajalikke vitamiine ja rasvhappeid. Heaolu algab korras soolestikust ja fermenteeritud toidu söömine on lihtsaim viis oma heaolu toetamiseks.

Kui aega napib, siis leiab ka poest üsna rikkaliku valiku hapendatud köögivilju, nt hapukapsast või -kurke, soolvees küüslauku või Korea stiilis hapendatud hiinakapsast ehk kimtšit.

Kui veel kümme aastat tagasi tehti etteheiteid, kui gurmeerestoran pakkus oma menüüs idusid või nõgestest, naadist ja kartulikoortest valmistatud toitu, siis tänased kliendid oskavad hinnata jätkusuutlikku toiduvalmistamist ja on saanud kindlustunde, et sellised toidud pole mitte ainult tervislikud ja keskonnasõbralikud, vaid ka väga maitsvad. LaSpa gurmee-restorani Wicca jätkusuutliku toiduvalmistamise põhimõtteid järgides on igaühel ka kodus võimalik valmistada lihtsaid toite ilma aega, raha ja toorainet raiskamata.

Angelica retsept, milles saab ära kasutada kuivanud leiva, riivides selle köögikombainis, ja sügavkülmas talvitunud mustsõstrad, et teha ruumi juba valmivatele värsketele rabarberitele.

Leiva ja ricotta-mustsõstakook

Leivapuru

400 g riivleiba
100 g võid
150 g fariinsuhkrut

Ricotta täidis
600 g  ricottat
100 g hapukoort
2 spl suhkrut maitse
1 spl vanillisuhkrut
2 muna
2 spl  maisitärklist
1 klaas külmutatud mustsõstraid
1 spl tuhksuhkrut

Koogipõhja jaoks sulata või, sega see riivleiva ja suhkuga.

Täidise jaoks sega kokku ricotta, hapukoor, suhkur, vanillisuhkur, lahti klopitud muna ja 1 spl  tärklist.

Sega  mustsõstrad 1 supilusika tärklise ja tuhksuhkruga.

Vooderda 26 cm läbimõõduga koogivorm küpsetuspaberiga, puista põhjale pool leivapurust ja suru ühtlaseks koogipõhjaks.

Tõsta leivapuru põhjale ricottatäidis,  mustsõstrad ja kõige peale puista ülejäänud leivapuru.

Küpseta kooki 180-kraadises ahjus umbes 40 minutit.