Noorte teadmised rahaasjadest on madalad Eestis ja mujal maailmas. Et seda tõsta, käivad vabatahtlikud pankadest ja kindlustusseltsidest märtsikuu jooksul koolides tunde andmas. Kai Kutsar, kes Pangaliidus finantshariduse toimkonda veab, ütleb, et laste teadmiste tase kõigub täiesti seinast seina.
“Koolis meil rahatarkust sisuliselt ei õpetata, ainult ühiskonnaõpetuse tunnis seda natukene puudutatakse. Enamasti saavad noored oma finantsalased teadmised kodunt ja seetõttu on need väga kõikuvad. On neid, kes juba keskkoolis ise investeerivad, aga on neid, kellele ka elementaarsed mõisted on võõrad,” ütleb igapäevaselt SEB-s töötav Kutsar, kes sel aastal juba üle 10 tunni andnud. Ta lisab, et noorte finantskirjaoskus aastatega väga palju paremaks ei ole läinud.
Kriis andis hoogu
Suuremat rõhku hakati maailmas laste finantskirjaoskuse parandamisele panema pärast 2007. aasta rahanduskriisi. “Riikides, kus inimesed on haritumad, ei ole kriisid nii sügavad, sest on vähem negatiivsetele signaalidele ülereageerimist, mis võiks süsteemi rivist välja lüüa,” selgitab Kutsar.
Tema sõnul tegeleb Euroopas finantsharidusega küll Euroopa Komisjon, aga täpseid juhiseid sealt riikidele ei tule. Nii on ka näiteks see, kui palju riik noorte rahaharidusse rahaliselt panustab, kohapealne otsus. Eestis käib koolides tundide andmine eraalgatuse ja vabatahtlikkuse alusel.
Äppidest polegi kasu
Kutsar teab rääkida, et USAs tehtud uuringutest on selgunud, et noortele pole eriti abiks ka igasugu äpid, mis aitavad kulutustel silma peal hoida. “Sealt tulevad küll andmed, aga kui puudub teadmine, mida nendega peale hakata, siis pole asjast kasu,” selgitab ta.
Lisaks on selgunud, et fintechide tõusulainega popiks muutunud erinevad makserakendused, mis võimaldavad kontolt kiiresti raha ära kanda, tekitavad uusi probleeme.
Kuhu see raha kaob?
Kutsari sõnul näitavad uuringud üllatuslikult, et noored, kel finantsasjadest rohkem aimu, kasutavad taolisi rakendusi vähem.
“Mul on omal kodus üks 18-aastane, kes ütleb, et tema ei tahagi mobiilist makseid teha, sest muidu ei saa varsti üldse aru, kuhu see raha kaob,” toob ta näiteks.
Eesti Pangaliidu liikmete vabatahtlikud “õpetajad” on koolides tunde andmas seitsmendat aastat. Kokku 70 koolis käib teadmisi jagamas üle 50 inimese Swedbankist, SEB-st, Luminorist, LHV-st ja Coop Pankist ning ERGO ja Gjensidige kindlustusseltsidest.
Pane oma finantsteadmised proovile!
Kui hea on sinu finantskirjaoskus – kui palju tead säästmisest, kas oskad arvutada kuupalka ja kui hästi oskad veebis rahadega ümber käia? Eesti Pangaliit korraldab Eestis üle-Euroopalise rahatarkuse viktoriini “European Money Quiz” finaali. See on küll mõeldud koolidele, aga igaüks saab end proovile panna eelmise aasta viktoriini küsimustega.
Selleks mine kuni 5. aprillini aadressile Kahoot.it ja sisesta mängu kood 0641080. Mängimiseks on vaja mobiilirakendust, kui see on sul juba paigaldatud, hüppab mäng koodi sisestamisel äpis lahti. Mängus on viis raundi, igas kolm küsimust.
