Ühendriikide valimistega samal ajal on taas korralikult üles rebinud Bitcoin ning ka mitu teist krüptovääringut.
Kolm aastat tagasi buumis Bitcoin võimsalt ning lõi üha uusi ja uusi rekordeid. Toona rääkis krüptorahast kogu maailma meedia, mitte üksnes entsusiastid. Hind ronis pea 20 000 dollarini.
Järgmisel aastal langes hind korralikult ning ka laia avalikkuse huvi muutus leigemaks. Nüüd aga tundub, et Bitcoinist on taas põhjust rääkida; nimelt murdis krüptovääring taas 15 000 dollari piiri.
Loo kirjutamise ajal on Bitcoin 24 tunni taguse ajaga võrreldes umbes 6,6 protsenti üleval, aasta algusest saati on väärtus kahekordistunud. Hinnatase on kõrgeim alates 2018. aasta jaanuarist.
Selle kõige kõrval on ka krüptoraha investorite hulk tõusnud; krüptoportaali Coindesk andmetel on praegu Bitcoiniga seotud rekordilised 519 000 nii-öelda akumuleerimisaadressi, kus on tehtud küll ostutehinguid, ent mitte väljamakseid ehk kus mündid kogunevad.
Selles statistikas pole sees krüptokaevureid ega börside endi kasutatavaid aadresse, samuti on sealt maha võetud viimati enam kui seitse aastat tegutsenud aadressid, et vähendada lihtsalt kaotatud krüptorahakottide mõju.
Londonis tegutseva maaklerfirma Bequant analüüsiosakonna juht Denis Vinokourov ütles Coindeskile, et tema hinnangul näitab see jaeinvestorite – tavainimeste – huvi.
Ikka USA valimised
Ralli on tegelikult kestnud juba mõnda aega – viimase kuu aja jooksul on Bitcoin järk-järgult ülespoole marssinud, kokku rohkem kui 30 protsendi jagu.
Miks? Asjatundjad nii Eestist kui välismaalt nendivad, et eks põhjus on ikka suurem ebakindlus ning Ühendriikide presidendivalimised.
“Meie nägemuses on praegune suur hinnatõus tingitud sellest, et turgudel tunnetatakse, et valimised võidab opositsioon ja mitte valitsev president,” ütles Eesti krüptoplatvormi Paxful kaasasutaja Artur Schaback.
Opositsiooni kampaania on lubanud pumbata uut raha riigi majandusse, mis viib selgelt raha trükkimiseni, et majandust elavdada, hindas Schaback. “Kuna krüptorahasid kasutatakse teinekord ka kaitsena inflatsiooni eest, siis see viib antud juhul ka hinna üles,” teoriseeris ta.
Ka tehnilised analüüsiindikaatorid on juba mõnda aega viidanud, et krüptovääringut võib korralik tõus ees oodata. Juba oktoobri lõpus märkis analüüsifirma Fairlead Strategies asutaja Katie Stockton, et vääring murrab läbi 14 000 dollari tasemest. Nüüd on tema hinnangul isegi võimalik, et kauplejad üritavad rekordeid testida.
Kauplemisplatvormi eToro krüptoanalüütik Simon Peters ütles CNBC-le, et üks põhjus, miks Bitcoin kunagi loodi, oli hirm selle üle, et suured riikide eelarvelised abipaketid kahandavad valuutade väärtust.
“Seetõttu, kui keskpangad teatavad ulatuslikest plaanidest majandusse raha paisata, näevad paljud krüptokogukonna investorid seda suure Bitcoini ostusignaalina,” rääkis ta. See kehtib ka eelarveliste abipakettide puhul, mille käivitavad valitsused.
Mis edasi saab?
USA presidendivalimiste tulemus on praegu segane ning see tekitab investorites ka küsimusi, kas ja millal on koroona-abipakett majandusele tulemas ning kui suur see olema saab.
Petersi hinnangul võiks abipakett kaasa tuua USA dollari nõrgenemise ning Bitcoini hinna veelgi märkimisväärsema tõusu.
Hiidpanga JPMorgan analüütikute hinnangul on isegi võimalik, et Bitcoin ületab kõikide aegade rekordi ning jõuab üle 20 000 dollari taseme.
Võimalik tuluvõimalus pikaajalises plaanis tuleb JPMorgani hinnangul sellest, et Bitcoin pistab üha rohkem rinda kullaga, mis on pikka aega olnud nii-öelda alternatiivne vääring. “Milleniumilastest saab ajapikku üha tähtsam osa investorite maailmast,” märkisid analüütikud.
Midagi pole muidugi garanteeritud. Bitcoini hind on ajalooliselt liikunud väga heitlikult; tõusud on suured, ent ka langusi ei tasu alahinnata.
Tegu on kindlasti pigem riskantse kohaga, kuhu raha panna ning nagu investeerimismaailmas ikka, ei tasu liiga suurelt ühele kaardile panustada. Kindlasti ei tohiks investeerida rahasummasid, mida tegelikult kõrvale panna pole (näiteks ei ole ilmselt mõistlik Bitcoini ostmiseks laenu võtta).
