Riigikogus läbis esimese lugemise sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, mis on suunatud sellele, et ükski abivajaja ei jääks rahapuudusel hooldekodu ukse taha.

Eelnõu muudab hooldekodu koha seda vajavatele eakatele pensioni eest kättesaadavaks, jättes hinnavahe riigi ja omavalitsuste kanda. Valitsuse ülesandeks on täpse rahastusmudeli väljatöötamine.

„Jää on hakanud sulama,“ ütles eelnõu kaitsnud Heljo Pikhof. „Kui veel eelmisel nädalal plaanis koalitsioon meie eelnõu maha hääletada, siis lõpuks jäi peale sotsiaalkomisjonis sündinud otsus jätkata arutelu sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste üle.“

Ta avaldas lootust, et ka valitsuses jätkub tahet lahendada üha teravamaks muutuv probleem. „Pääs hooldekodusse ei tohi sõltuda inimese ja ta perekonna rahakoti paksusest,“ ütles Pikhof.

Eestis elab Pikhofi sõnul kümneid tuhandeid inimesi, kes peavad korraldama oma lähedaste pikaajalist hooldust. 

„Nad on sedavõrd rakkes, et on loobunud palgatööst. 2018. aastal maksid inimesed hooldekoduteenuse eest 53 miljonit eurot – see summa koosnes eakate enda pensionist ning laste ja lastelaste makstud tasudest. Riik koos kohalike omavalitsustega kulutas samal ajal hooldekoduteenuse peale 14 miljonit eurot,“ tõdes Pikhof.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Helmen Küti sõnul on eelnõu mõte tagada inimkeskne ja väärikas hoolekanne kõigile seda vajavatele inimestele. 

„Õige teenus õigel ajal ja õiges kohas on selleks, et elu oleks elusam ja inimväärsem. Uskuge, meie eelnõu ei suru inimesi hooldekodudesse, otse vastupidi. Oma kodu on inimesele üldjuhul kõige parem koht,“ ütles Kütt. „Et inimesed saaksid võimalikult kaua oma kodus hakkama saada ja veedaksid seal oma vanaduspõlve, on vaja suurendada avaliku sektori rahastust.“

Kütt meenutas, et sotsiaaldemokraadid on toonud kaks korda riigikogu ette eelnõu, mis taotles pikaajalise hoolduskoormuse lahendamist, nõudes valitsuselt terviklikku plaani. Kahjuks langesid need eelnõud menetlusest välja.

„Täna on lootust, et uus valitsus võtab ette pikemad sammud ja tegevused ning ei jää ainult kõnelema sellest, et vaja on leida lahendused,“ lausus Kütt. „Laste heaks on meil tehtud palju, meil on lastetoetused ja me oleme üks Euroopa lahkemaid vanemahhüvitise pakkujaid, aga oma eakatele oleme me võlgu.“