Täna algava infokampaania „Ei, aitäh!“ eesmärk on aidata tunda ära petukõnesid ja vältida seeläbi pettuse ohvriks langemist. Kampaaniat korraldab Eesti Pangaliit.
Eesti inimestele helistavad viimase aasta jooksul agaralt kelmid, kes tutvustavad end pangatöötajana ja petavad välja suuri summasid. Samuti levivad laialt libainvesteerimispakkumised. Massiivne petukõnede laine on muretekitav ka seetõttu, et paljudele inimestele makstakse alates septembrist välja teise pensionisambasse kogunenud raha, millest petturid on samuti huvitatud. Kelmid üritavad telefoni teel inimestelt välja petta ligipääsu pangakontole või pakuvad fantastilisi investeerimisvõimalusi, misjärel teevad ohvrid ise makseid petturite kontodele. Kõik see käib lihtsamalt kui me ettegi kujutame.
„Otsustasime võtta kampaania fookusesse just petukõned ning investeerimispettused, sest need on täna kõige levinumad pangakliente kimbutavad skeemid,“ ütles pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. Soovime kampaania abil näitlikustada petukõnesid ja võimaldada inimesel neid seda ära tunda ning jagame nõuandeid petukõnele reageerimiseks. Kelmid on suurepärased manipulaatorid, kellega ei tohi mingil juhul vestlusesse laskuda. Kui keegi küsib telefoni teel teie internetipanga kasutajatunnust või pakub fantastilist investeerimisvõimalust, tuleb öelda lihtsalt „Ei, aitäh!“ ning panna toru hargile.“
Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude talituse juhi Paul Pihelgase sõnul on Eestis kaks levinumat petuskeemi, mille tõttu on ainuüksi selle aasta seitsme kuuga inimesed kaotanud 3,2 miljonit eurot. „Paljud eestimaalased saavad peatselt kätte oma II samba säästud, seega on eriti oluline, et kõik inimesed oskaksid libakõnesid ja muid petuskeeme ära tunda ja end kaitsta nende kuritegude eest.“ Pihelgase sõnul on selle aasta seitsme kuuga politsei registreerinud 313 kuritegu, mis on toime pandud „kõne pangast“ kelmuseskeemi järgi, sellega on tekitatud kahju kogusummas üle 1,2 mln euro. Ainuüksi juulis registreeris politsei 84 sellist kelmust, kahjusumma on ligi 356 000 euro. Investeerimispettuste ohvriks on tänavu langenud 184 inimest, kogukahju on üle 2 mln eurot.
„Kampaania loovlahenduses rõhume lihtsusele – „Ei, aitäh!“ on selge ja meeldejääv sõnum – ning anname selge käitumisjuhise, kuidas finantspetturite konksu otsast viisakalt minema saada. Ütle lihtsalt „Ei, aitäh!“, katkesta kõne ja olukord on lahendatud. Kampaania visuaalne pool on samuti lakooniline, rõhk on pandud audiole – lavastasime koostöös PPA finantskuritegude spetsialistidega kõige tüüpilisemad telefonivestlused petturitega, et tutvustada inimestele kelmide enimlevinud nõkse,“ ütles kampaania loovjuht Madis Ots agentuurist Salama.
Kampaania kestab septembri lõpuni. Selle aja jooksul saavad inimesed finantspettuste kohta infot tele-, raadio- ja trükimeediast, otsepostituste brošüüridest ning internetist. Eriline rõhk on pandud venekeelsele kommunikatsioonile, sest Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on enamus telefonikelmide ohvreid just Eestis elavad igas vanuses vene keelt kõnelevad inimesed.
