Võimalik maksumuudatus toetaks kuni 24aastaste noori ja väikelaste vanemate tööturul osalemist, analüüs peaks valmima sügisel.

Uuringu on tellinud ühiselt sotsiaal- ja rahandusministeerium ning riigikantselei ning selle põhjal kaalub riik noorte tööturul osalemist toetava maksumuudatuse kehtestamist.

Üks võimalusi, mida analüüs käsitleb on sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotamine kolme-kuni kaheksa-aastaste laste vanematele ning 18-24aastastele noortele, rääkis sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Riina Soobik Geeniusele.

“Analüüsitakse, milline oleks sotsiaalmaksu miinimumkohustus muudatuse mõju maksulaekumisele ning tööhõivele. Analüüs valmib 2019. aasta sügisel,” lisas ta.

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov märkis, et miinimumi muutmine võiks tähendada, et tööandjad võtavad noori meelsamini tööle.

Seadus näeb praegu ette, et tööandja peab maksma riigile sotsiaalmaksu töötajale kuu eest makstud tasult, ent mitte vähem kui minimaalse kohustuse aluseks oleva kuumäära alusel.
Tänavu on kuumäär 500 eurot, mis tähendab, et tööandja peab töötaja eest sotsiaalmaksu maksma vähemalt 165 eurot kuus ja FIE 495 eurot kvartalis ehk 1980 eurot aastas.

Poola paketti ei plaanita

Poola valitsus astus täna noorte riigis hoidmiseks veelgi radikaalsema sammu – et ohjeldada emigratsiooni, langetas valitsus alla 26aastaste noorte palgalt võetavaid makse. See peaks Poola noorte sissetulekuid tublisti suurendama, sest tööandja ei pea enam tasult 18 protsenti maksudeks tasuma.

Eestis väljarände ohjeldamiseks maksumuudatust vaja pole, usub sotsiaalministeerium. “Poola ja Eesti noorte rändetrendid ei ole sarnased,” märkis ministeeriumi meedianõunik Soobik.

Ta tõdes, et rändesuunad on tugevas sõltuvuses arengutest tööturul. Kuna Eestis on töökohtade arv kasvanud ja töötasude kasv viimastel aastatel olnud kiirem kui väljarände sihtriikides, on Eesti noorte rändesaldo viimastel aastatel olnud positiivne ehk sisseränne on ületanud väljarännet.

Rahandusministeeriumi asekantsler Jegorov ütles, et tulumaksuvabastust või -erisust Poola kombel ta ei poolda. “Kui noor inimene kolib välismaale, siis paljude puhul on oluline otsustustegur hoopis kogemuse omandamine uues riigis ja uues kultuuris,” kritiseeris asekantsler Poola-sarnast plaani.

Selge on tema sõnul ka see, et palgatõus, mida pelgalt kolimisega meist oluliselt rikkamatesse riikidesse saadakse, on kahe- või enamkordne. “Ent tulumaks, mis jääks sarnase soodustuse korral Eesti mediaanpalgalt laekumata ja mis jääks noorele kätte, on 75-80 eurot,” märkis ta.

“Kui noorel on valida, kas asendada oma praegune mediaanpalk (üle 900 euro) üks kuni kaks tuhat eurot kõrgema palgaga või saada 75-80 eurot juurde tulumaksu arvelt, siis vaevalt, et ta valib viimase,” tõdes Jegorov.