Tänavu teises kvartalis ehk aprillist juuni lõpuni langes majandus eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6,9 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp loetles, et eriolukorrast räsitud majutus ja toitlustus langes 58 protsenti, töötlev tööstus 19 protsenti, kaubandus 11 protsenti, transport 8 protsenti ja kinnisvaraalane tegevus 13 protsenti.

Ainsate tegevusaladena jätkasid kasvu ehitus 12 protsendiga ning info ja side – sealhulgas ka IT-äri – 8 protsendiga.

Eratarbimine langes 8,7 protsenti. Ainsatena näitasid kasvu koduse elustiiliga seotud kulutused toidule ja sideteenustele.

Kulutused kõigis muudes kaubagruppides langesid: eelkõige osteti vähem rõivaid, jalatseid ning ei kasutatud transporti ja mitmesuguseid teenuseid.

Pole nii sünge, kui arvati

“Ootasin Põhjamaadele sarnaselt keskmisest tugevamat tulemust Eesti majanduselt. Eesti majandusel läks oodatust veidi pareminigi,” ütles uudisteagentuurile BNS Luminori peaökonomist Tõnu Palm, kes esialgu prognoosis 10-protsendist majanduslangust.

Ta lisas, et võrreldes euroala keskmise 15-protsendise SKP aastalangusega on Eesti teinud selgelt parema tulemuse ja see peegeldab majanduse suuremat stabiilsust.

“Riigil oli võimalus samuti kasvu panustada majanduspoliitiliste meetmetega ning seda on ka näha tarbimise tagasihoidlikumas languses,” märkis peaökonomist.

LHV ökonomist Kristo Aabi sõnul oli juba mõnda aega tagasi tunda, et kevadised sünged majandusprognoosid ei realiseeru täies mahus.

“Esimesena andis sellest märku jaekaubanduse ootamatult tugev taastumine mais ja juunis. Ka eksportival sektoril läks kardetust kergemalt, sest Eesti peamisteks kaubanduspartneriteks on riigid, kus viiruse levik oli Euroopa kontekstis tagasihoidlik. Seetõttu oli ka kõikide suuremate kaubanduspartnerite majanduslangus teises kvartalis tunduvalt madalam kui Euroopas keskmiselt,” ütles Aab uudisteagentuurile BNS.

“Kindlasti süstis ettevõtjatesse positiivsust riigi kiire reageerimine ja üsna selge sõnum, et eelarvedefitsiiti ei kardeta ja majanduse toetamiseks ollakse valmis ka suures mahus laenu võtma,” ütles Aab.

Ta möönis, et isegi kui mõni välja töötatud abimeede ei käivitunud nii hästi kui loodetud, jõudis töötukassa pakutud töötasu hüvitis ligikaudu 130 000 töötajani ning hoidis nende ostujõudu üleval. “Tänaseks on see meede läbi saanud ning on suur küsimus – kuidas käituvad ettevõtjad edasi,” nentis ökonomist.

“Usutavalt hakkab töötuse määr sügisel tõusma, ent kui kõrgele ta kokkuvõttes jõuab, sõltub ilmselt nii valitsuse uutest sammudest kui ka taas kasvama hakanud viiruse levikust,” märkis Aab.