Värskes blogipostituses toob Eesti Panga president Madis Müller välja, et intressimäärasid tõsteti karmilt, kuna hinnatüus on olnud tempokas ja püsib veel eelduslikult liiga kiire pikema aja jooksul. Olukord majanduses on keeruline kõigile, eriti kuna hinnakasvu ennustatakse kõrgeks veel mitmeks aastaks.

“Intressimäärade jõuline tõstmine on vajalik selleks, et vältida praeguse kiire hinnatõusu edasikandumist järjest enamate kaupade ja teenuste hindadesse ning jõuda paari aasta ettevaates tagasi lähemale euroala kaheprotsendilisele inflatsioonieesmärgile,” räägib Müller.

Ta toob välja, et tarbijahindade tõus ulatus euroalal augustis rekordilise 9,1 protsendini ning oma värskes majandusprognoosis näeb Euroopa Keskpank ette, et sel aastal on keskmine hinnatõus 8,1 protsenti ja järgmisel aastal 5,5 protsenti. Hinnatõus on olnud märksa kiirem, kui vaid paar kuud tagasi prognoositi.

“Eriti tajume hinnatõusu Eestis, kus elektri- ja gaasihindade kallinemine on võrreldes aastatagusega enam kui kolmekordne. See on kõike muud kui tavapärane, et nii oluline osa meie kulutustest kallineb järsku kordades. Nii näiteks on gaasi viimastel andmetel 244 protsendiline kallinemine aasta tagusega võrreldes pea kümme korda kiirem kui üldine hinnatõus,” räägib Müller.

Müller arvab, et tõenäoliselt kiireneb hinnatõus euroalal lähiajal veelgi, kuid väga palju sõltub ka neist otsustest, mida valitsused on tegemas elektri ja gaasi hinnatõusu piiramiseks.

Intressimäärad on keskpanga peamine tööriist

“Intressimäärade tõstmine on keskpanga peamine tööriist, millega saame majanduse hoogu pidurdades vähendada survet hindade edasiseks tõusuks. Intresside kergitamisega liialt viivitades tekib oht, et kiire hinnatõus jätkub veelgi kauem, misjärel nõuaks inflatsiooni kontrolli alla saamine juba majandusele palju järsumalt piduri tõmbamist,” selgitab Müller intresside tõstmise tagamaid.

Müller sõnab, et keskpankurite võimuses ei ole energiahindu mõjutada, aga madalad intressimäärad loovad fooni, mis võimaldab hindade kestvama tõusu. “Euroopa Keskpanga nõukogu otsused on tehtud arusaamast, et praeguse parima teadmise kohaselt ei aeglustu hinnatõus päris 2 protsendini veel ka ülejärgmiseks aastaks.”

“Selge on see, et ka pärast seekordset tõusu on intressimäärad tegelikult endiselt madalad ega ulatu veel piirini, kus kallis laenuraha majanduse ja hindade kasvu selgelt piirama hakkab. Seetõttu ei jää eilne intressitõusu otsus ilmselt lähikuudel viimaseks. Kui järsud aga peaksid olema järgmised intressitõusud ja kui kõrgele intresse tuleks lõpuks tõsta, sõltub juba järgmiste kuude ja kvartalite arengutest euroala majanduses,” selgitab Müller.

Otsuste tegemise teeb Mülleri sõnul keeruliseks see, et energiahinnad tõusevad ja samal ajal kiirendavad ka muud hinnatõusu ning nõrgendavad majanduskasvu väljavaateid. “Tavapäraselt käib majanduslangusega kaasas hinnatõusu aeglustumine, aga praegu see seos ei tööta. Eriti juhul kui gaasi tarbimist on vaja otseselt piirama hakata, on väga tõenäoline, et näeme euroalal järgmisel aastal majanduslangust,” arvab Müller.

Müller leiab et Keskpanga eesmärk on hoida hinnatõus piisavalt madalal, mistõttu majandusaktiivsusega riskimine pole põhjus kahtlemiseks, kas intressimäärasid tõsta või ei.

“Kokkuvõttes on siiski selge, et lähiaja väljavaade on piisavalt keeruline nii ettevõtjate kui palgatööd tegevate inimeste jaoks. Sissetulekute kasvust kiirem hinnatõus vähendab meie ostujõudu ning olukorra kiiret paranemist Ukrainas toimuva sõja ja kogu Euroopat raputava energiakriisi taustal ei paista,” arvab Müller.