SEB turbejuht Kätlin Kuke sõnul survestavad erinevad pettused ühiskonda aina tugevamalt. Ohvrite püüdmiseks on praktiliselt iga kanali jaoks oma meetod. Sotsiaalmeedias tehakse utoopilisi investeerimispakkumis. Väidetavalt pangast või politseist saabuvate kõnedega kiirustakse probleemi lahendamiseks oma andmeid ja vara jagama. Meili teel palutakse uuendada oma andmeid.
Need on vaid mõned näited petuskeemidest, mida kurjategijad igapäevaselt kasutavad, et ohvreid oma võrku püüda. Kui erinevad skeemid pidevalt laienevad ja täienevad, siis kahjuks inimeste teadlikkus nendega koos ei kasva.
Petuskeemid muutuvad ajas
Võrreldes paari aasta taguse ajaga on olukord pettuste vaatest täna hoopis teine – nüüd on vähem efektiivsetesse petuskeemidesse hakatud punuma uuendusi. Näiteks varasemalt lähenes väidetav investeerimisspetsialist potentsiaalsele ohvrile telefoni teel ja tegi enneolematu pakkumise. Nüüd on aga kolitud skeemiga internetikeskkonda ja sotsiaalmeediasse, kus potentsiaalne ohver reageerib ise reklaamile ning jagab oma kontaktandmeid. Reklaamiga konksu otsa saadud inimese raha on nüüd vaid vormistamise küsimus. SEB avastatud investeerimispettuste juhtumite arv kasvas möödunud aastal 85% ning kahjusummad 87% võrra. Skeem toimib üha edukamalt.
Telefonipettused tõusid enim levinud skeemiks Eestis
Suurimaid üllatusi on viimaste aastate jooksul pakkunud petukõnedega tehtav andmepüük. See petuskeem haaras 2023. aastal nii suured mõõtmed, et moodustas SEB avastanud pettusjuhtumite kahjude kogusummast lausa 134% ning on tõusnud enim levinud petuskeemiks Eestis.
Kuigi läbi aastate on selle skeemi tüvi jäänud samaks – esitatakse probleem, mis vajab kiiret lahendust ning sellega saab koheselt aidata helistaja ise – on muutunud detailid. Kuna väidetavad probleemid pangas ei toonud kurjategijatele enam piisalvalt raha sisse, siis hakati kõnesid tegema teiste asutuste ja ettevõte nimel. Ehk algselt ennast telefonikõnes pangatöötajana esitlenud petturitest said väidetavalt politsei-, sideoperaatori töötajad või meilihaldurid ning nii laiendati oma tegevuse haaret.
Veelgi täienenud skeemi järgi peab ohver kogu arvelduskontol oleva raha välja võtma ja väidetavale salajasele politseitöötajale üle andma, kes summa nõnda nö turvalisse kohta paigutab. Inimesed tulevad üha aktiivsemalt pangakontorisse sooviga välja võtta kõik oma säästud ning lähevad kurjategijate tugeva manipulatsiooni tagajärjel notarisse, et müüa kogu oma vara. Kahjuks selgub hiljem, et pole ei raha ega salajast isikut.
Kui selle petuskeemi puhul on tavapärane ohver kõrgemas eas inimene, on aina enam hakatud petuskeemidesse kaasama ka noori vanuses 18-25 aastat, kellel tavapäraselt pole märkimisväärseid sääste, kuid keda saab kasutada ideaalselt rahamuulana.
Finantskuritegevus on mitmesaja miljardi dollari suurune probleem
Tuleb tõdeda, et kurjategijad on oma tegevuses väga hea ettevalmistusega ja muutunud tänu sellele petuskeemide läbiviimsel üha oskuslikumaks. Petturite seas viiakse läbi psühholoogilise mõjutuse ja enesekehtestamise koolitusi, et sundinda potentsiaalseid ohvreid hirmust skeemiga kaasa minema.
Petturite kasuks mängib ka tõsiasi, et kuritegelikel gruppidel on üha suurem rahastus, millega end aina laiahaardelisemaks kasvatada, hoides oma mõju all kogu maailma. Nastaq ja Verafin tegid globaalse finantskuritegevuse kohta 2023. aastal raporti, kus tõid välja, et nende andmete kohaselt küündis petuskeemidega tekitatud kahju eelmisel aastal kogu maailmas ligi 500 miljardi USA dollarini. Seega on finantskuritegevus mitmesaja miljardi dollari suurune probleem.
Tulevikku vaadates võib prognoosida, et järgmine suurem raputus pettuste maailmas tuleb koos tehisintellekti ehk AI-ga, mida saab skeemide ülesehitamisel aina tõhusamalt kasutada. Näiteks võib juba lähiajal hakata nägema juhtumeid, kus kurjategijad jäljendavad ohvrile lähedase inimese häält või nägu, et panna toime pettus.
Küberpettused on kahjuks uus normaalsus, millega peame õppima toime tulema. Praegune olukord pole kiita, kuid teeme pangana pingutusi selleks, et luua oma klientide jaoks veelgi turvalisemaid lahendusi. Seejuures tasub meeles pidada, et igaühe turvalisus sõltub eeskätt temast endast ja küberkeskkonnas tuleks hakata käituma nii nagu käitume füüsilises maailmas – kodust lahkudes keerame ukse lukku ning pistame võtme taskusse, misjärel katsume korra kindluse mõttes uuesti, kas uks sai ikka lukku.
