Elektrivõrgus tehtavate tööde hinnatõusu tõttu tõstab Elektrilevi neljapäevast 27 protsenti ampripõhist liitumistasu kuni 400 meetri raadiuses alajaamast, samas kaugemal on liitumistasu jätkuvalt tegelike kulude põhine

Muudatus ei mõjuta kliente, kes on liitumislepingu või taotluse esitanud enne 14. juulit ega neid, kelle liitumine on valmimas või lepingupakkumist ootamas. 2015. aastast muutumatult kehtinud ampritasu on hetkel 156 eurot amper, pärast hinnatõusu 198 eurot amper, teatas Elektrilevi. 

Ettevõtte sõnul on 2021. aasta lõpust alates elektrivõrgus tehtavate tööde hinnad tõusnud ligi 25 protsenti. Kallinenud on nii ehitustööde ning elektriseadmete ja -materjalide maksumused ning suurt mõju on avaldanud Ukraina sõjast tingitud metallide ja materjalide hinnatõus.

“Ampripõhise liitumise hind on viimased seitse aastat olnud muutumatu. Ukraina sõda ja üldine heitlik olukord maailmaturgudel on mõjutanud ka meid ja lepinguid meie partneritega. Teenuse kvaliteedi tagamiseks on ampritasu tõus hädavajalik,”on Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm öelnud. 

Hinda tõstetakse ikka peamiselt kõrge elektrihinna pärast

Lisaks ehitustööde ja materjalide hinnatõusule mõjutab Elektrilevi jätkuvalt kõrge elektrihind. Elektrilevi on üks suuremaid elektritarbijaid Eestis, tarbides aastas ligi 300 gigavatt-tundi elektrit, mis on vajalik elektrivõrgu töös hoidmiseks.

Kehtiva võrgutasu kooskõlastusega võrreldes on elektri hind tõusnud 27 protsenti. Sellest lähtuvalt kooskõlastas konkurentsiamet tänavu 1. oktoobrist võrgutasu tõusu kolm protsenti. Võrgutasu muutus on kõikidele tarbijatele olenemata paketist ühetaoline.

Kokku on Elektrilevi võrgus elektritootjaid 12 800, tootmisvõimsusega 546 megavatti. 2022. aastal on võrku lisandunud ligi 2200 uut elektritootjat, mille tulemusena on elektritootmise võimsust lisandunud 60 megavatti. 

Investeeringud elektrivõrku ulatusid 2021. aastal 100 miljoni euroni. Elektrilevi ilmastikukindla võrgu osakaal kasvas 2021. aasta lõpuks 72 protsendi tasemele ning ettevõte rekonstrueeris enam kui 600 kilomeetrit liine ja 200 alajaama.

Tänavu on suuremad keskpingevõrgu uuendamise tööd plaanis Riisiperes, Jõgeval, Põltsamaal, Pärnus Papiniidu piirkonnas ning Mustvee, Türi, Nõva, Varbla, Audru, Lõpe, Kihelkonna, Orissaare, Elva, Tõrva, Nuia, Vigala ja Võru ümbruses.