Teenusmajanduse Koda ja Eesti Personalirendiettevõtete Liit valitsuses arutusel olevat täiendava palgafondi maksu ideed ei toeta. Idee realiseerumine tooks liidu esindajate sõnul kaasa suured probleemid valdkondades, kus ettevõtete käibe moodustab vastavalt palgafond, ning toob kaasa hoopis maksutulu vähenemise.
“See on ilmselt kõige absurdsem maksuidee, mida seni välja on käidud,“ märkis Personalirendiettevõtete Liidu juhatuse liige ja Manpower Balticumi juht Heigo Kaldra. “Eestis on sektoreid, kus käibe moodustabki valdavalt palgafond. Kui räägime tööjõurendist, siis saab hävitava hoobi just see osa valdkonnast, mis tegutseb eetiliselt ning maksab ausalt kõiki makse. Idee realiseerumine kahandaks tööjõuturu paindlikkust, mis on täpselt vastupidine suund globaalsetele trendidele.”
Liidu juhatuse hinnangul saab uut hoogu juurde ka kahtlase väärtusega vahendustegevus ning skeemid, millest võidavad need ettevõtted, kes vahendavad peamiselt välismaist tööjõudu, mille pealt Eestis tööjõumakse ei maksta.
Teenusmajanduse Koja juhatuse liige ja tarkvaraettevõtte Helmes AS tegevjuht Jaan Pillesaar kinnitas, et tööjõumaksud on Eestis juba kordades kõrgemad kui väljaspool Euroopa Liitu, mis on langev majandus, ning lisanduv maks seda olukorda ei paranda. “Kõrgel tasemel tööjõu maksustamine sunnib targa töö ettevõtteid Euroopast lahkuma, nagu on juba juhtunud, ning see toob kaasa üldise maksubaasi vähenemise,” selgitas Pillesaar. Tööjõumaksuga lüüakse eeskätt arstide, õpetajate, inseneride, arhitektide jt netopalka.
Pillesaare sõnul oleks teenusmajandussektoris tegutsevate ettevõtete vaates palju efektiivsem eile avalikustatud Kaubandus-Tööstuskoja alternatiivettepanek Rahandusministeeriumile – kehtestada ettevõtetele maksu asemel kolmeks aastaks riigikaitse lõiv. Ettepaneku kohaselt tasuksid firmad riigilõivu koos majandusaasta aruande esitamisega ning see arvestatakse bilansimahu (käibe- ja põhivara summa bilansipäeva seisuga) järgi. Bilansimahu suurusele vastav aastane maksumäär fikseeritaks astmetena riigilõivuseaduses. Rahandusministeeriumile pakuti, et alternatiivina võib kaaluda ka maksumäära, mis oleks 0,1 protsenti varade mahust.
Teenusmajanduse Koda ja Eesti Personalirendiettevõtete Liit tõid esile, et klassikalises puhtalt tööjõurendile spetsialiseerunud ettevõttes võib moodustada palgafond üle 95 protsendi käibest. Lisaks on palgafondi osakaal käibest kõrge kogu teenusmajanduses, mis on tüüpiliselt 60-70 protsenti käibest, kus loodud SKT ulatub Eestis üle 70 protsendi. Löögi all on seega kõik kõrge lisandväärtusega valdkonnad, teiste seas näiteks Eestile varem palju kuulsust toonud infotehnoloogiasektor.
Palgafondi täiendav maksustamine loob eeldused, et Eestis kaoks tööjõuturule paindlikkust loov klassikaline tööjõurenditeenus, muuhulgas kannataksid targa töö ettevõtted, tööjõuvahenduse platvormid, laiemalt saaks pihta ca 70 protsenti SKT-st.
