Statistikaameti andmetel oli hinnatõus novembris eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 21,3 protsenti. Euroalal pidurdus hindade tõus esialgsel hinnangul 10 protsendini, räägib Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Inflatsioon on pärast augustikuus saavutatud kõrgtaset (24,8 protsenti) järk-järgult aeglustunud. Selle taga on valdavalt energia hinnatõusu aeglustumine 53 protsendini. Üha enam aga panustab inflatsiooni toidu kiire ja laiapõhjaline kallinemine. Toidutootjate sisendhinnad on märkimisväärselt tõusnud, samuti on kaubanduslik juurdehindlus aastatagusega võrreldes vähenenud.
Kütteperioodi alguseks on toasooja hindu mitmetes piirkondades korrigeeritud. Suuremalt jaolt on tegu piirhindade tõusuga, mis on kompenseerimise piirist allpool. Vaatamata hiljutisele Venemaale kehtestatud naftaembargo jõustumisele lääneriikide poolt, on naftahindade langus jätkunud. Kütuse jaehindadesse ei ole see veel olulisel määral jõudnud, seega ruumi hinnalangetuseks on.
Teenuste hinnatõus on viimastel kuudel stabiliseerunud 12 protsendi juures, kuid mitmete teenuste hinnatõus on kulusurvete mõjul jätkumas. Muudatusi võib kinnisvaraturu jahenemisest tulenevalt täheldada üürihindades. Viimase kahe kuuga on üürihinnad langenud 8 protsenti.
Kuigi elektri börsihinnad kujunevad detsembris väga kõrgeks, võimaldavad energia leevendusmeetmed koos universaalteenusega hoida kodutarbijate elektrikulusid kontrolli all ning inflatsioon alaneb detsembris aastataguse tugeva võrdlusbaasi tõttu alla 20 protsendi. Inflatsiooni pidurdumist ühekohaliseks võib praeguste energia tulevikutehingute pealt oodata järgmisel suvel.
