Täna läbis riigikogus mõnevõrra isegi üllatuslikult esimese lugemise eelnõu, mis keelustaks karusloomafarmid. Õnneks või kahjuks läheb see äri Eestis niigi kehvasti.

Üllatuslik oli samm seetõttu, et karusnahafarmide teema on varemgi riigikogu laual olnud: 2017. ja 2019. aastal. Kummalgi korral see esimesest lugemisest läbi ei jõudnud. Ka seekord väljendasid enda vastuseisu keelamisplaanile näiteks mitmed EKRE poliitikud.

Ehkki loomakaitse seisukohalt on karusloomafarmide keelustamine oluline teema, tuleb asja veidi uurides välja, et kas õnneks või kahjuks on Eestis karusnahk väga out ja firmad suures kahjumis.

Firma on raskustes, kahjum on ülisuur

Õigupoolest ongi Eestis üks suurem karusnahaäri – Balti Karusnahk, mis tegeleb hõberebaste ja sinirebaste kasvatamise ning nahastamisega.

Nende käive oli eelmisel aastal tsipa üle miljoni euro, ent kahjum samas 935 000 eurot. See on ülisuur vahekord; kulud on pea sama suured kui müüa õnnestub.

“Karusnaha turg kukkus kokku 2014. aastal ning kuni tänaseni ei ole veel suuremaid muutusi paremuse poole tunda,” tunnistab firma ka ise aruandes.

Raskuste tõttu läks Balti Karusnahk eelmise aasta alguses ka saneerimisele, saneerimiskava kinnitati kevadel. Firmas toimusid suured muudatused: oluliselt vähenes töötajate arv ning tehti töökorraldus ümber. Aasta lõpu seisuga oli töötajaid kokku 10.

“Vaatamata keerulisele olukorrale on Balti Karusnahk täitnud õigeaegselt kõik saneerimiskavas olnud kohustused. Võlakohustusi ei ole aasta lõpuks lisandunud ning jooksvad arved on tasutud õigeaegselt,” seisab aruandes.

Seoses suure koondamisega aasta alguses on Maksu- ja Tolliameti maksud ajatatud ning tasutud vastavalt graafikule.

Mingikasvatus pandi ajutiselt kinni, aga rebaste karja suurendati

Eriti tugevat mõju on tunda minginahkade hinna osas, hind on hetkel nii madal, et ei kata ära tootmiseks tehtavaid kulutusi, selgitab Balti Karusnahk.

Ehkki keskonnaministeerium andis firmale viieks aastaks mingikasvatuseks tegevusluba, on otsustatud mingikasvatuse ajutiselt peatada – põhjuseks just toornaha hind. Tulevikus, kui hind paraneb, võib tootmine taas käivituda.

Rebasenahkade hind on paremas olukorras ja tootmise ümberkorraldamisega võib anda ka väikest kasumit. Aasta toodanguks oli mullu umbes 11 000 rebase toornahka.

“Esialgse hinnangu järgi paranes oluliselt nahkade kvaliteet ja suurus,” märgib firma. Normaalse turu olukorras loodab firma saada eelnevatest aastatest paremat hinda ning suuremat tulu.

Seoses kvaliteedi ja suuruse paranemisega ning turu nõudlusega otsustati suurendada rebaste põhikarja.

Koroona mõju: populaarne Hiina turg kukkus ära, oksjon ebaõnnestus

Koroonaviiruselt Balti Karusnahk suurt negatiivset mõju ei oota. Küll aga andis viirus paugu eelmise aasta lõpus, kui viiruselaine tabas Hiinat, mis on karusnahku enim ostev riik.

“Seoses Hiina piirangutega osales oksjonil tavapärasest vähem ostjaid. Läbimüük jäi väiksemaks ning ka Balti Karusnaha tulu oli loodetust väiksem,” nentis firma.

Märtsis 2020 toimus Helsingis oksjon; kuna kogu maailm oli seoses Covid 19 kriisi tõttu suletud, siis katsetati oksjonit interneti vahendusel. Müük oli praktiliselt olematu.

Kui eelnevatel oksjonitel on Balti Karusnahk müünud oma nahku tuhandetes, siis nüüd müüdi esimese müügiga naaritsaid kokku 197 tükki ja teise müügiga kokku 418 tükki.

“Hinnad katavad ära praktiliselt ettemaksu,” nendib firma.

Rebaseid müüdi esimese müügiga kolm tükki ja teise müügiga 190 tükki. Müügis olid 2018. aastal toodetud nahad.