Äsja jooksid tööandjate ja ametiühingute vahel rappa kõnelused selle üle, kui suur peaks tuleval aastal olema alampalk – sekkuma peab riiklik lepitaja.
Kõige suurem on alampalga tõusu mõju mõistagi neile, kes just seda palka teenivadki – see tähendab automaatset palgatõusu ning ettevõttele ka suuremaid kulusid.
Kui teenid miinimumist rohkem, võib see uudis panna õlgu kehitama – mind see ju ei puuduta. Tegelikult mõjutab aga alampalk Eestis ka paljut muud. Toome välja, mis Eestis alampalgast otseselt sõltub.
Lasteaiatasu
Seadus näeb ette, et omavalitsused võivad lasteaia kohatasuna küsida kuni 20% alampalgast. Enamik omavalitsusi on tasuks kehtestanud mingi kindla protsendi miinimumist, mis tähendab, et kui tõuseb alampalk, suureneb ka sinu kohatasu.
Näiteks Tallinnas on lasteaiatasu 12,2% alampalgast, kui lasteaias on tagatud ka ujumisõppe võimalus, on see 13,4%. Praegu on alampalk 540 eurot, mis tähendab, et koha eest tuleb välja käia pisut vähem kui 66 eurot.
Algne plaan, millega ametiühingud nõus polnud – tõus oli liiga väike – nägi ette, et tuleval aastal tõuseks alampalk 578 euroni kuus. See tähendaks, et lasteaiakoha eest Tallinnas oleks vaja välja käia tulevikus neli eurot rohkem ehk 70,5 eurot kuus.
Elatisraha
Seadus näeb ette, et igakuine elatis ehk tavakeeles alimendid ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool alampalka.
Kuna praegu on alampalk 540 eurot, tähendab see, et elatist tuleb maksta minimaalselt 270 eurot kuus. Kui miinimumpalk tõuseb, suurendab see ka minimaalset elatist – näiteks kui see tõuseks 578 euroni, tuleks elatist maksta vähemalt 289 eurot.
Elatise maksmisega täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust eeskätt siis, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatis tuleb maksta iga kuu eest ette.
Vanemahüvitis väikese sissetulekuga inimesele
Vanemahüvitis ehk niinimetatud vanemapalk sõltus kuni 31. augustini hüvitisele eelnenud aastal teenitud sotsiaalmaksuga tulust. Alates septembrist lahutab riik esmalt alati lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa kuud ja hüvitise suuruse arvestame sellele üheksale kuule eelneva 12 kuu tulude alusel.
Kui vanem hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal ei töötanud, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise minimaalses määras, mis 2018. aastal 500 eurot.
Kui vanem eelmisel aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse vanemahüvitist aga just alampalga suuruses – tänavu 540 eurot.
Lapsepuhkuse tasu
Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust – kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
Nende päevade eest makstakse alampalga alusel – tänavu on see 25,61 eurot. Kuidas arvutuskäik käib, kirjeldab detailselt portaal RMP.ee.
