Uudis

Kas teadsid, et teisest sambast saab varem pensionile jääda, kui ametlik pensionivanus kätte jõuab?

Pensionile jäämist võib alustada varem, kui pensioniiga kätte jõuab, kuid kas see on kõige mõistlikum?Foto: Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi rahablogis kirjutas finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov, et teisest sambast võib pensionile jääda viis aastat varem kui seda näeb ette ametlik pensionivanus ehk riiklik vanaduspensioniiga. Mida oma teise samba pensioni disainimisel silmas pidada ja milliseid on erinevate variantide plussid ja miinused?

Fedotov kirjutab, et riiklik vanaduspensioniiga tõuseb aasta-aastalt ja samamoodi nihkub ka teise samba pensioniiga. “Aastaks 2026 jõuab vanaduspensioniiga 65. eluaastani ja hakkab seejärel tõusma vastavalt eluea pikenemisele, seni määrab vanaduspensioniea sünniaasta,” selgitab Fedotov. Sellekohast täpsemat infot saab vaadata siit.

Selle süsteemi järgi on võimalus teisest sambast pensionile jääda praegu kõigil sambaga liitunuil, kel on vanust 60 aastat või rohkem, kuid ei tähenda, et selleks kohustus on. Tegelikult võib pensionile minekut edasi lükata nii kaua kui soovi ja võimalust on ning raha kogumist jätkata.

“Sama kogutud summa juures tähendaks teisest sambast tähtajalisele pensionile jäämine 2022. aastal näiteks 65-aastaselt 23,5 protsendi võrra suuremat igakuist pensionit kui saaks 60-aastaselt pensionile jäädes,” selgitab Fedotov.

Ta toob välja, et riiklikku vanaduspensioni makstakse elu lõpuni, kuid teise sambasse kogutud raha kasutamine on aga igaühe enda otsustada. “Mida täpselt valida, sõltub pensionisambasse kogunenud summast, kuid ka sellest, kas pensionil olles ollakse valmis riskima, et võib tulla hetki, kus pensioni suurus ei kasva ega jää samaks, vaid hoopis väheneb või et kogutud rahast päris elu lõpuni ei jätkugi,” räägib nõunik.  

Eluaegne pension 

Kui kogutud summa on piisavalt suur ja on oluline saada pensionit elu lõpuni, siis tasub valida eluaegne pension. Selleks tuleb elukindlustusseltsiga sõlmida vastav pensionileping. Nii on pension elu lõpuni garanteeritud ja sellise lepingu investeerimisrisk jääb pensionäri asemel elukindlustusseltsile.

Pensionil olles pole seega ka ohtu, et pension mingil hetkel väheneda võib. Teisalt pole siis ka lootust, et pension kasvab, sest investeerimistulemustest see enam ei sõltu. Maksustamise mõttes on eluaegne pension soodne – see on maksuvaba. Nagu nimetus ütleb, makstakse seda pensionit elu lõpuni ja kui eluaegne pension on valitud, siis hiljem ümber mõelda enam ei saa. 

Tähtajaline pension

Kui elu lõpuni pensioni jagumine oluline pole saab valida tähtajalise pensioni. Tähtajalise pensioni jaoks saab samuti kasutada elukindlustusseltsiga sõlmitavat pensionilepingut. Ka siis pole ohtu, et pensioni suurus mingil hetkel väheneda võiks.

Kui soov on aga investeerimistulemustest jätkuvalt osa saada ja jätta omale võimalus, et pension saaks aja jooksul kasvada, tasub valida fondipension. Fondipension on samuti tähtajaline pension, kuid kogutud raha jääb selle puhul pensionifondidesse. Pensioniväljamakse suurus sõltub sellest, kuidas fondil läheb – kui fondiosaku väärtus kasvab, suureneb ka makstav pension ja vastupidi. 

Inimese enda otsustada on mitu aastat tähtajaline pension kesta võiks. Tähtaeg määrab kui suur on igakuine pension, kui kaua seda makstakse ja kas pensionilt tuleb tasuda tulumaksu. Valides vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate pikkuse tähtajalise pensioni, ei pea sa tulumaksu maksma. Valida võib ka mõne lühema tähtaja, kuid siis tuleb pensionilt maksta tulumaksu 10 protsenti.

Kui sinu teise samba pension on 10 protsendi tulumaksuga maksustatav, siis võetakse enne maksu kinnipidamist arvesse maksuvaba tulu osa, mis on jäänud üle sulle makstavast esimese samba pensionist. 2023. aasta 1. jaanuarist on maksuvaba tulu vanaduspensionieas 704 eurot kuus, mis tähendab, et kui sinu esimese ja teise samba kuised pensionid kokku seda summat ei ületa, jääb ka teise samba pension, millelt muidu peaksid tasuma tulumaksu 10 protsenti, sinu puhul siiski maksustamata. 

Tähtajalise pensioni eelised 

Fondipension on tegelikult väga paindlik pensioni saamise võimalus. Seda saab igal ajal lõpetada ja mõne muu pensioni saamise viisi valida. Samuti on võimalik uus, aga teise tähtajaga fondipension kokku leppida.

Veel on võimalik fondipensionit mugavalt kombineerida osalise ühekordse väljamaksega. See tähendab, et võid pensionile jäädes startida keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud fondipensioniga, mis on sulle õigetel tingimustel tulumaksuvaba. 

Kui vajad vahepeal natuke suuremat summat, võid sa osalise ühekordse väljamaksega selle vajaliku summa välja võtta isegi kui sulle juba fonsipensioni parasjagu makstakse. Seni kuni sul jätkub pensionifondi osakuid, saad sa osalist ühekordset väljamakset vajadusel korduvalt kasutada tavapärasest pensionist suurema summa väljavõtmiseks. Sellelt väljamakselt tuleb küll tasuda 10 protsenti tulumaksu, kuid fondipension jääb endiselt maksuvabaks. Arvestama peab, et edaspidi on igakuine pensionimakse ka väiksem. 

Ka tähtajalise pensionilepingu puhul on sul võimalik suurem summa välja võtta, kui sinu leping on garantiiperioodiga. Soovi korral saad garantiiperioodi jooksul väljamaksmisele kuuluva pensioni juba ette korraga kätte. Sellelt summalt tuleb siis tasuda 10 protsenti tulumaksu. Regulaarseid pensionimakseid hakkad kindlustusseltsilt jälle saama siis, kui lepingu garantiiperiood on läbi saanud. Et pensionilepingut ei pea sõlmima kogu teise sambasse kogutud raha eest, võid lepingu sõlmimisel jätta osa rahast ka pensionifondi, ja seda siis vajaduse tekkimisel oma kuisele pensionile lisaks välja võtta. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.