Uudis

Kaugtöö tundub olevat uus normaalsus, aga kas seda võimalust saab ka tulevikus samamoodi pakkuda?

Kaugtöö ilmselt ära ei kao.Foto: Canva

Epideemiakriis pani töötajad ja tööandjad sundolukorda, kus töö tegemine tuli korraldada võimalikult kontaktivabalt. Pikalt kestnud kriis on viinud selleni, et töötajad on kaugtöö võimalusega niivõrd harjunud, et enam tagasi kontorisse minna ei soovitagi.

Ülemaailmsest EY (varem Ernst & Young) uuringust selgus, et 35 protsenti ettevõtjatest sooviks, et inimesed tuleksid tagasi kontoritesse, kuid lausa 88 protsenti töötajatest sooviks jääda paindlike töövõimaluste juurde ja ei näe oma tulevikus enam paikset töötegemise kohta.

Statistikaameti andmetel tõusis Eestis kaugtöö tegijate hulk 2020. aastal mullusega võrreldes 62,2 protsenti. EY partner Olesja Abramova sõnas, et töötajate ootused on muutunud ja naasmine “vana” korra juurde võib ettevõtetes pingeid tekitada.

“Päris tõde kaugtöö ja kontoritöö vahel selgub alles kolmanda laine lõpus: ettevõtete jaoks on äärmiselt oluline leida mõistlik tasakaal ettevõtte eesmärkide ning töötajate vajaduste-soovide vahel. Ilmselgelt aga muutub töötajate hoidmine kaugtöö tingimustes üha raskemaks,” lisas Abramova.

Tööandjate ja töötajate vajadused on erinevad

Töötajad ja tööandjad näevad töötamist erinevalt. Suurt survet avaldavad ettevõtetele töökeskkonna nõuded ja tingimused, mis ettevõte peab oma töötajatele seaduse järgi tagama. Näiteks kaugtöö puhul peaks iga inimese töökohas tegema riskianalüüsi ja määrama ohutegurid selles keskkonnas, et töötaja end tööülesannete täitmise ajal ei vigastaks. Tööandja vastutab oma töötajate eest.

Sellisel kujul nagu täna on Eestis kaugtöö korraldatud, ei ole usutav, et neid reegleid sajaprotsendiliselt täidetakse. Samuti võib kaugtöö tegemisel ilmneda peale füüsiliste ka vaimseid terviseprobleeme.

Vaimne tervis töökohal

CV.ee viis oktoobris läbi uuringu, millest selgus, et kriis on põhjustanud kolmandikul töötajatest ärevust. Muremõtete ja hirmu peamisteks põhjusteks on piirangud ja teadmatus tuleviku ees.

18 protsendil küsitletutest oli ärevus otseselt seotud vaktsineerimata inimestega töökohal, kes panid neid muretsema oma turvalisuse pärast. Peaaegu sama palju oli neid, kes tundsid muret selle ees, et äkki teeb tööandja vaktsineerimise kohustuslikuks või survestab selles suunas.

Kodukontor on küll nakkuse piiramiseks väga hea viis, kuid see isoleerib inimesi ning vahetu suhtlus töökaaslastega puudub. Ligikaudu 20 protsenti kodukontoris töötavatest inimestest kurtiski üksindusest ja isoleeritusest tekkinud kurbuse üle ning seda, et motivatsioon kipub kaduma. Samuti on suureks mureks distantsõppele suunatud lapsed, kelle tõttu on kodust töötamine raskendatud.

Murekoht on ka see, kuidas säilitada õiglast suhtumist ning anda adekvaatseid hinnanguid töötajatele, kellel on töö iseloomu tõttu erinevad töötingimused. Siinkohal on ärevad tööandjad, kes ei oska töö paindlikkust tagada selliselt, et kõik ettevõtte töötajad oleksid võrdselt koheldud.

Kaugtöö võimaldab tööle värvata rohkem inimesi

Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel rääkis Geeniusele antud intervjuus, et kaugtöö võimaldab ettevõttel potentsiaalsete kandidaatide ringi laiendada ning sobivaid inimesi leida kõikjalt Eestist. Sellega seoses on kasvanud ka töötajate ootused tulevasele tööandjale. Iga päev töökohal käimist ei peeta vajalikuks, vaid soovitakse käia kohal kord kuus või nädalas.

“Kui varem pakkus rohkem kaugtööd IT-sektor ja -ettevõtted, kel olid kontorid üle Eesti, siis nüüd saavad tahtmise korral kaugtööd pakkuda kõik ettevõtted, kelle töökorraldus seda võimaldab ja kes usaldavad töötajaid piisavalt ja/või suudavad selgelt erinevate ülesannete täitmiseks vajalikku ajakulu hinnata,” lisas Koppel.

Kõige rohkem pakutakse kaugtöö võimalusi IT-sektoris, finants- ja õigusvaldkonnas ning avalikus sektoris. Tegelikult on see võimalus juba igal pool, kus töötaja ei pea seadmetega töötamise või klientide teenindamise pärast olema kindlas kohas.

IT-koolitused on populaarsemate hulgas

Kaugtöö tegemiseks on vajalikud kindlad oskused. See on suunanud inimesi ümberõppesse. “IT-koolitused on kõikidest koolitustest kolmandal kohal. Sel aastal on IT-koolitustel käidud üle 8700 korra. Töötukassa toetab igati IT-oskuste parandamist,” sõnas Koppel. Samuti pakutakse tööandjatele toetust, et olemasolevaid töötajaid IT-alaselt koolitada.

Kaugtöö tegemiseks peavad peale oskuste olema ka vahendid ning selles osas lasub vastutus tööandjal.

Kuigi enamik peab kaugtööd juba normaalsuseks ning pandeemia on pannud tööandjaid sundolukorda selle võimaldamisel, ei pruugi see süsteem tulevikus siiski kõigi ettevõtete jaoks toimiv olla. Suure tõenäosusega hakkame nägema hübriid- ehk segatöömudeleid, kus osaliselt tehakse tööd kaugelt ja osaliselt siiski kontoris.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.