Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2023. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega kasvavad 1. aprillist pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 13,9%. Keskmine pension tõuseb 700 euroni.

Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul on selge, et pensionitõus peab käima koos palkade ja elukalliduse tõusuga, mistõttu on selle aasta pensionitõus viimase 15 aasta suurim. “Lisaks aprillist jõustuvale indekseerimisele jätavad pensionäridele rohkem raha kätte ka aasta algusest jõustunud tulumaksu muudatused ning 20-eurone erakorraline pensionitõus,“ sõnas ta.

Minister tõi näiteks, et 44-aastase staažiga inimese vanaduspension on 1. aprillist 700 eurot ehk pea 85 eurot kõrgem. “Tõsi, prognoosis olime arvestanud tõusuga 704 euroni, kuid vanaduspensione saame tõsta siiski laekunud sotsiaalmaksu järgi, mis jäi kahjuks mõne võrra väiksemaks, kui algselt prognoositi,” sõnas ta.

Tulumaksuvabastus ei muutu

Endiselt jääb tulumaksuvabaks keskmine pension. Ei muutu ka 1. jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuvabastuse summa, mis on endiselt 704 eurot. Esmalt rakendab sotsiaalkindlustusamet maksuvaba tulu I samba pensionile ja jäägi korral Pensionikeskus II samba pensionile. Kui I ja II samba väljamaksed on väiksemad maksuvabast tulust, saab maksuvaba tulu jääki kasutada ka näiteks palga puhul. 

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 317,9 eurot ja aastahinne 8,684 eurot. 2023. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.

Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 245,8 miljonit eurot. Pensione indekseeritakse 323 000 pensionäril.