Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller kirjutas Eesti Panga blogis, et vaatamata omikron tüvele on Eesti jätkuvalt majanduskasvus, kuid seda ohustab kiire hinnatõus.
Müller sõnas, et ettevõtete positiivset kasvu järnevateks kvartaliteks piiravad tarneraskused, oskustööjõu ja spetsialistide puudus ja kõrged energiahinnad.
“Kui need jäävad püsima pikema aja jooksul, võtavad need tavapärasest suurema osa inimeste sissetulekust. Seega jääb inimestele ja ettevõtetele vähem ruumi ülejäänud kulutustele – teisi kaupu ja teenuseid ostetakse vähem ning majanduskasv euroalal võib seetõttu aeglustuda,” rääkis Müller panga blogis.
Euroalal oodati küll hindade kasvu aeglustumist, kuid siiski tõusis 5,1 protsendini. Hinnatõusu põhjused on endiselt samad ja keskpangad seda mõjutada ei saa. Samas juba arvestatakse hinnasurve püsima jäämisega, mida eelnevatel kuudel ei arvatud. Hindade hoogu peetakse jätkuvalt kiireks.
Eestis tegi Eurostat kiirhinnangu ning leidis, et hinnatõus oli veidi aeglasem, kui detsembris. Sellegipoolest on hinnatõus murettekitavalt kõrge. Kõige tempokam hinnatõus oli kahjuks Leedulastel, sest hinnakasv jaanuaris oli isegi üle 12 protsendi.
Intresside tõus on õhus
“Konteksti mõttes on oluline, et mitmed teised keskpangad eesotsas USA Föderaalreservi ja Inglise Keskpangaga on juba võtnud palju selgema suuna intressipoliitika karmistamisele,” nentis Eesti Panga president ning rõhutas, et majanduse olukord on Ameerikas teine kui euroalal.
Jaanuarikuu euroala alusinflatsioon oli 2,3 protsenti ning võrdluseks sama näitaja Ameerikas pea 5,5 protsenti. Alusinflatsioon on inflatsiooniindeks, millest on välja arvatud toit, alkohol, tubakas ja energia. Neid numbreid vaadates ei ole olnud Euroopa Keskpangal rahapoliitika karmistamiseks põhjust olnud ning ka ootused on olnud tänaseni teised.
Müller toonib, et hinnastatistika ei anna aega, et oodata. Euroopa Kespanga nõukogus on euroala 5 protsendi lähedane hinnatõus murettekitav, sest on püsinud kauem, kui eeldati. Seetõttu ollakse valmis euroopa keskpankade poolt eelnevalt paika pandud plaane muuta, mis tähendaks samuti intresside tõstmist.
“Näiteks võime Euroopa Keskpanga nõukogus vaadata üle, kui kiiresti me lõpetame esialgu vähemalt selle aasta lõpuni kestma pidanud võlakirjaostud. Kõik märgid näitavad, et aeg on võtta selge suund Euroopa Keskpanga poolt majanduse taastumisele pakutava toe vähendamisele,” arvas Müller.
Intresside tõus võiks juhtuda peale varaostude lõppu
Reedeses Swedbanki majanduskommentaaris tõi Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina välja, et Euroopa Keskpank jättis intressimäärad veel ootuspäraselt tõstmata, kuid edasised rahapoliitilised otsused sõltuvad juba uuenevatest majandusnäitajatest. Kindlaid vastuseid pidavavat saama märtsikuuks.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde andis teada, et intressimäärasid võidakse hakata tõstma peale varaostude lõpetamist, kuigi see pole kindel. Mertsina sõnul ei tegustse keskpank oma rahapoliitiliste otsustega kiirustades, vaid järk-järgult. Tegelikult ei ole välistatud stsenaarium, kus varaostud jäävad püsima koos intressmäärade tõstmisega.
Mertsina leiab, et Euroopa Keskpank võib kasutada praegust olukorda negatiivsete intressimäärade keskkonnast väljumiseks. Kui nõukogu liikmed tõesti muretsevad kõrgele tõusnud inflatsiooni mõjude pärast euroala ettevõtetele ja inimestele, siis tuleks ka arvestada, et intressimäärade tõstmine oleks neile lisakulu. Samuti halvendaks intressimäärade tõstmine mitmete suurte võlgadega liikmesriikide riigirahandust.
“Kuigi meie arvates, inflatsioonist tulenevalt intressimäärade tõstmiseks otsest põhjust ei ole. Samas ei ole Euroopa Keskpangal ilmselt ka põhjust tõsta intressimäärasid palju üle nulli,” sõnas Mertsina majanduskommentaaris.
