Statistikaameti andmetel kulutasid majapidamised eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot ühe pereliikme kohta kuus. Toidu ostmisele kulus 100 eurot kuus ehk 3,3 eurot päevas. Eluasemele ja majapidamisele kulutati 115 eurot, transpordile 66 eurot ning vabale ajale ja meelelahutusele 68 eurot kuus ühe pereliikme kohta.
Kui jagada pered kulude suuruse järgi kümnesse võrdsesse gruppi, siis kõige vaesemas rühmas ulatusid tarbimiskulud ühe pereliikme kohta eelmisel aastal vaid 132 euroni kuus. Kõige jõukamas perede grupis olid kulutused 11 korda suuremad ehk 1482 eurot ühe pereliikme kohta. Kuna leibkonnauuring vaatab ainult tarbimist ja ei sisalda investeeringuid kinnisvarasse ega väärtpaberitesse, on tegelik ebavõrdsus veelgi suurem.
Tarbimist vähendasid vaid vaesemad pered
Kriis vähendas majapidamiste kulutusi vaid kahe protsendi võrra. Vähenesid kulud transpordile, meelelahutusele ning rõivastele ja jalatsitele. Kulutused toidule kasvasid sama palju kui alanesid kulutused väljas söömisele, kuigi väljas söömine on üldiselt kulukam kui kodus. Tarbimist piirasid just vaesemad pered, samas kui kolmandik kõige jõukamatest suutis piirangutest hoolimata oma tarbimist kasvatada.
Kulutuste vähenemine hoogustas säästmist. Kuigi hoiused on väga ebaühtlaselt jagunenud, suurenes säästmine ka väiksemate sissetulekutega gruppides. Aastaga on majapidamiste hoiused suurenenud 1,4 miljardi euro võrra. Oluline osa sellest jõuab tarbimisse, kui majapidamiste kindlustunne paraneb ja piirangud leevenevad.
Tänavu tarbimine kasvab
Selle aasta teisel poolel peaks majanduslik aktiivsus oluliselt paranema. See vähendab tööpuudust ja kiirendab palgakasvu. Palgad peaksid hindadest kiiremini kasvama. Hindade tõusuga korrigeeritud netopalk kerkib Swedbanki hinnangul sel aastal umbes kahe protsendi võrra. Lisaks ootavad kulutamist nii pangahoiused kui pensionisammastest vabanev raha. Majapidamiste reaalne tarbimine kasvab Swedbanki hinnangul sel aastal 3,5 protsenti. Tarbimise hoogustumist kinnitavad ka senised jaemüügi numbrid.
