Neljapäeval lõppes esimene periood teise samba lahkumisavalduste esitamiseks, lahkujad võtavad sambast välja kokku ligi 1,3 miljardit eurot. 

Kokku esitati 152 675 raha väljavõtmise ja 2731 makse tasumisest vabastamise avaldust. Juuli lõpuni saab lahkumisavalduse tagasi võtta, praeguseks on seda võimalust kasutanud 1401 inimest.

Keskmine teisest sambast lahkuja on keskealine ja keskmisest palgast pisut madalama sissetulekuga pensionikoguja.

“Lahkujatest on kahju, sest pensioniraha kogumisest loobumine kellelegi helgemat pensionipõlve ei too, vaid muudab selle paljudele kättesaamatumaks,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus pressiteates.

Kui teise sambaga liitunutel on keskmiselt kogutud umbes 7000 eurot, siis lahkuda otsustanud inimestel on kogutud keskmiselt 8468 eurot. Kui kogutud summa jääb alla 2000 euro, siis seda pigem välja ei võeta. Samuti on lahkujaid vähem nende hulgas, kel on kogutud üle 15 000 euro. 

Uuesti liitudes jääb kogumisaeg napiks

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõuniku Kertu Fedotovi sõnul teeb veidi murelikuks teisest sambast lahkuja keskmine vanus, mis on 41 aastat. “Kui väljavõetavat raha ei säästeta ega kasutata oma tulevaste kulude vähendamiseks, on teisest sambast lahkumise mõju pensionile seda suurem, mida kõrgemas vanuses seda tehakse,” ütles ta.

Pensionisambast väljujad saavad sinna uuesti koguma hakata kümne aasta pärast. Fedotov märkis, et uuesti liitudes jääb kogumisperiood üsna lühikeseks. “Teises sambas oldud ajal on aga ka esimese samba õigusi mõnevõrra vähem teenitud, mistõttu tuleb siis väiksem ka esimese samba pension. Nii ei jäägi muud üle, kui leppida väiksema pensioniga või panustada muudele sissetulekutele,” nentis Fedotov.

Alla 30-aastaste hulgas on Fedotovi sõnul raha väljavõtjaid vähem kui vanemates vanuserühmades. „Siin mängib rolli ilmselt see, et kogutud summad on vähem ahvatlevad ja ka see, et noored üldiselt on investeerimise asjus teadlikumad kui vanemad inimesed,” märkis Fedotov.