Eesti Pangaliidu tellitud ja uuringufirma Norstat korraldatud uuringu järgi on 23 protsenti Eesti elanikest ühel või teisel viisil kokku puutunud pangandus- või investeerimiskelmustega.

Pangaliidu kelmusteteemalise infokampaania raames tellitud uuringu tulemused näitavad, et investeerimis- ja pangapettuste teemast on kuulnud või sellega kokku puutunud koguni 93 protsenti küsitletud 18–64 aastastest Eesti inimestest.

Valdav osa ehk 69 protsenti teadlikkusest pettuste teemal põhineb meediakajastusel, uudistel ja artiklitel. Isiklikult oli probleemiga ühel või teisel moel kokku puutunud 23 protsenti. Suurem oli kokkupuude üle 35-aastastel elanikel, 26 protsenti, samas on senine meediakajastus nendeni jõudnud vähem.

Õnge võivad minna ka asjatundjad

“Kahjuks teadlikkus ei võrdu alati pettuste eest kaitstusega. Tänapäeval võivad interneti ja digitaalse suhtluse tõttu investeerimispettused olla palju keerukamad, näiteks imiteerides legitiimsete firmade veebilehti. Mõningad skeemid on ka nii oskuslikult teostatud, et võivad esmapilgul isegi asjatundjatele usutavad tunduda,” nentis pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.

Uuringus osalejatel paluti hinnata kümmet erinevat ohumärki ja seejärel vastata, kas mõni neist tekitab kahtluse kelmuses. Nende seas olid näiteks PIN koodi küsimine, välismaiselt telefoninumbrilt helistamine, pealetükkiv suhtlusstiil ja muu taoline. 

Üheksa inimest kümnest pidas uuringu käigus kahtlaseks PIN-koodide ja salasõnade küsimist. Samas kõige vähem tekitas inimestes muret investeeringu liiga kõrge lubatud tootlikkus – uuringus osalejatest pidas seda kahtlaseks vaid 65 protsenti.

Vähese teadlikkusega inimesi, kes oskavad nimetada ühte või kahte ohumärki oli enim 50–64-aastaste, madalama sissetulekuga ja keskeri- või kutseharidusega inimeste seas.

Muu hulgas tõid küsitluses osalenud inimesed välja, mida pettuse kahtluse korral ise ära teha saab, nagu näiteks kõne katkestamine ja lisatarkvara või linkide mitte kasutamine. 

Vähem oli neid, kes ka teavitaksid pettuskatsest politseid või uuriksid pangalt lisainfot. Uuringust selgus ka, et keskmisest ebakindlamad olid õige tegutsemisviisi osas venekeelsed inimesed ja üle 50-aastased inimesed.

Tänavu on välja petetud üle kolme miljoni euro

Augustis alustas Pangaliit kampaaniat „Ei, aitäh!“, mille eesmärk on aidata ära tunda petukõnesid ja vältida pettuse ohvriks langemist.

Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude talituse juhi Paul Pihelgase sõnul on Eestis kaks levinumat petuskeemi, mille tõttu on ainuüksi selle aasta seitsme kuuga inimesed kaotanud 3,2 miljonit eurot. „Paljud eestimaalased saavad peatselt kätte oma II samba säästud, seega on eriti oluline, et kõik inimesed oskaksid libakõnesid ja muid petuskeeme ära tunda ja end kaitsta nende kuritegude eest.“ 

Pihelgase sõnul on selle aasta seitsme kuuga politsei registreerinud 313 kuritegu, mis on toime pandud „kõne pangast“ kelmuseskeemi järgi, sellega on tekitatud kahju kogusummas üle 1,2 mln euro. Ainuüksi juulis registreeris politsei 84 sellist kelmust, kahjusumma on ligi 356 000 euro. Investeerimispettuste ohvriks on tänavu langenud 184 inimest, kogukahju on üle 2 mln eurot. 

Kampaania kestab septembri lõpuni. Selle aja jooksul saavad inimesed finantspettuste kohta infot tele-, raadio- ja trükimeediast, otsepostituste brošüüridest ning internetist. Eriline rõhk on pandud venekeelsele kommunikatsioonile, sest Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on enamus telefonikelmide ohvreid just Eestis elavad igas vanuses vene keelt kõnelevad inimesed.