Väga raske on panna kokku juhendit, mis aitab inimesel alustada jäätmeteta elustiili. Miks? Sest meie elud on erinevad ning ühe vitsaga peaaegu kaheksa miljardi elu korraldada on võimatu ning kindlasti ka keskkonnavaenulik.
Eesti keeles on Helios kirjastuselt ilmunud tuntud nullkulutaja Bea Johnsoni “Jäätmeteta kodu. Kuidas elada prügivabalt?”. Tegu on küll originaalis raamatuga, mis on suunatud Ameerika keskklassi lugejale, ent eestikeelne eksemplar on täiustatud kohaliku eluoluga seotud kommentaaridega ja vihjetega.
Eestikeelne raamat on eriline ka seetõttu, et see on köidetud käsitsi Eesti Trüki- ja Paberimuuseumis vanade nõukaaegsete raamatukaante vahele. Ka paber on tervenisti ümbertöödeldud paberist, mis üllataval kombel Eestis ei ole laialtlevinud praktika.
Raamat räägib ühe naise ja tema pere teekonnast jäätmeteta elustiili poole (ing. keeles tuntud kui zero waste). Lugemistükk on samas nii väike pajatus kui ka käsiraamat, viies lugejat kaasa retkele kuidas üks perekond loobus ühel hetkel oma prügikastist.
Mis selleni viis ning millised on olnud senised takistused? Raamat on justkui ühe pere lugu, mida on täiustatud väikeste retseptide ning nippidega. Lugeja saab teada, kuidas üks pere jäätmeteta elustiili saavutas ning saab selle najal oma elu üle mõtlema hakata.
“Jäätmeteta kodu. Kuidas elada prügivabalt?” ei pretendeeri käsiraamatule, mis dikteerib kuidas kogu maailma elanikud keskkonnasõbralikult elama peaksid, vaid sunnib lugejat endaga dialoogi astuma. Raamat on hea mõtteharjutus, mis paneb lugejat küsimusi küsima ehk et autor ei anna õigeid vastuseid.
Miks? Sest tähtis pole see, milliseid tooteid või teenuseid me peaksime kasutama ning milliseid mitte, vaid mis meie eludes on oluline ja mis mitte. Mis on elurõõm? Mis on õnn? Ning mis hoiab meid neist eemal?
Raamatutki lugedes saame astuda ühe keskpärase ameeriklase igapäevases elus. Mõtleme nagu nemad, tarbime nagu nemad. Pereema Bea aga leiab end ühel päeval punktist, kus ta enam olla ei taha, mistõttu lihtsama elu poole püüdlemine seatakse eesmärgiks.
Eesti lugeja saab siit õppida vastavalt tema sotsiaamajanduslikule positsioonile. Kuhu ta oma igapäevases elus püüdleb? Mis on tema eesmärgid? Kui sihiks on võetud niinimetatud american dream, kus õnne näitajad on rahakoti paksus, tegelikest vajadustest mittelähtuvad hüved nagu näiteks mitu edevat autot, hiigelsuured majad, suvilad jms, siis see raamat proovib näidata selle idülli pahupoolt.
Peamine, mida selle kirjatükist võtta on see, et inimesed kipuvad oma tarbimisega suurustama ja elama üle oma varju. Poodlemisest ning enese asjadega ehtimisest on saanud eneseväljenduslik ostlemine, ent kas see on see, mida me tegelikult tahame?
Olen ise jäätmeteta elustiili poole püüelnud viimased viis-kuus aastat. Tihti küsib keegi minu käest, kust alustada ja kust saada informatsiooni. Mida üks alustav zero waster teadma peaks? Täna saan ma öelda, et “Jäätmeteta kodu. Kuidas elada prügivabalt?” passib väga hästi selle küsimuse vastuseks. See on täpselt paras suutäis, mis vihje vihje haaval aitab inimesel selle teekonnaga alustada.
Kust saada lisaks infot ja inspiratsiooni?
- Eelmisel aastal külastas Bea Johnson Eestit, Feministeerium tegi temaga intervjuu, mida saab lugeda siit. Ka sel aastal on võimalik temaga raamatuesitlusele tulla, tasub vaid Helios kirjastuse sotsiaalmeediakanalitel silma peal hoida.
- Väga kasulik on liituda Facebookis Zero Waste Tallinn ja Zero Waste Tartu gruppidega, kust saab värsket infot, osta ja vahetada kaupu.
- Eestikeelsed keskkonnateemalised blogid, kes ka jäätmeteta elustiilist kirjutavad Suletud ring, Life in Green Wonderland, Rohelisem Elu, Laura Hates Plastic, Ise, Pakendivaba, Teviklik Ringlus, Nullkulu.ee.
- Eestis pakendivabalt ostetavate kaupade kaart.
