Täiendatud 12. septembril: Euroopa Keskpank andis teada, et uus rahatrükk tuleb ning langeb ka intressimäär. Detailidest loe siit.
On üpris tõenäoline, et septembris otsustab Euroopa Keskpank alustada uue majandusliku ergutuspaketiga – oodata on uut rahatrükki ehk võlakirjade kokkuostmist ning mõne analüütiku arvates ka intressimäärade langetamist. Räägime lahti, mida see kõik tähendab ning kaasa toob.
Euroopa Keskpangal (ECB) on tegelikult Euroopa majanduses ainult üks ülesanne – hoida euroala inflatsiooni enam-vähem 2% juures. See tähendab, et igal aastal peaksid hinnad euroalas olema keskmiselt 2 protsenti kõrgemad kui aasta varem.
Seda taset peavad majandusteadlased üldiselt optimaalseks ning sarnane siht on ka teistel suurematel keskpankadel, näiteks Inglise pangal ning USA Föderaalreservil. Kui inflatsioon on liiga kõrge või kõigub palju, on ettevõtetel raske hindu paika panna ning tarbijatel enda kulutusi planeerida.
Kui inflatsioon on aga madal või hoopis negatiivne – ehk käimas on deflatsioon -, siis võivad tarbijad kulutused tegemata jätta, kuna usuvad, et hinnad võivad veelgi langeda. See kõlab esmapilgul nagu hea asi, ent võib tähendada, et kuna ettevõtete kaupadele on turg väiksem (kõik ootavad paremat aega, mil osta) võivad need raskustesse sattuda ning inimesed töö kaotada.
Praegu on Euroopa Keskpanga ees aga tõsine probleem – viimastel kuudel on euroala inflatsioon kõikunud 1% kandis, mis jääb nende sihttasemest kõvasti maha. Seetõttu otsitakse ECB peakontoris Frankfurdis ning liikmesriikide kohalikes keskpankades lahendusi, kuidas inflatsioon uuesti käima saada ning seeläbi kaudselt ka majandust elavdada. Finantsturud ja analüütikud peavad kõige tõenäolisemaks, et ees ootab uus varaostukava ehk keskpank hakkab kokku ostma võlakirju.
Majanduse seis on nigel
“Spekulatsioone ECB septembris toimuva kohtumise eel toidab praegune majanduskeskkond,” selgitas SEB ökonomist Mihkel Nestor. “Euroala tavapäraselt aeglane majanduskasv ähvardab sellel aastal tulla eriti kesine, erinevate analüüsimajade hinnangute põhjal kuskil protsendi kandis,” rääkis ta.
Aeglane majanduskasv hoiab aga kinni inflatsiooni kiirenemist, lisas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, kelle sõnul ongi liiga aeglane inflatsioon ja selle lähiaja ootused ECB peamine mure. “Keskpangal on üha raskem majandust ergutada ning oma inflatsiooni eesmärgini jõuda,” märkis Swedi ökonomist.
Nii ongi juba mõnda aega jutuks olnud juba praegugi leebe rahapoliitika edasine lõdvendamine. Selle jaoks on keskpankadel üldiselt kaks vahendit. Üks neist on võlakirjade kokkuostmine, et vähendada võlakirjade tootlust ning suunata investoreid raha mujale paigutama. Just seda nimetatakse meedias tihti rahatrükiks – lihtsustatult öeldes saab keskpank, mis kogu raha loob, osta võlakirju raha eest, mida varasemalt olemas polnud.
Teine meetod inflatsiooni tagant tõukamiseks on langetada keskpanga enda intressimäärasid, mis tähendab, et tavalised kommertspangad, kes tahavad enda raha niisama keskpangas hoida (umbes samamoodi, nagu tavainimene oma sääste kommertspangas kontojäägina hoiab), peavad keskpangale selle eest üha rohkem peale maksma. Selle mõte on ergutada panku mitte raha niisama seismas hoidma, vaid suunama neid seda “tootvale tööle” panema, näiteks inimestele ja ettevõtetele investeeringuteks välja laenama.
Mida on oodata?
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina rääkis, et rahapoliitika lõdvendamise teema on jutuks olnud juba mõnda aega. ECB nõukogu vihjas oma viimasel istungil eelteavitusena intressimäärade võimalikule langetamisele ning ka paljude teiste riikide keskpangad on rahapoliitikat lõdvendamas. “Lõdvem rahapoliitika peaks majandusse rohkem raha suunama, langetama intressimäärasid ning neid kauem madalal hoidma,” ütles Mertsina.
SEB ökonomist Mihkel Nestor märkis, et selles, et Euroopa Keskpank alustab peagi uue võlakirjaostuprogrammiga, ollakse suhteliselt veendunud. “Intressikärbete osas ma vähemalt isiklikult nii veendunud ei ole. Juhul, kui kommertspankade hoiustele keskpangas kehtestatud negatiivset intressimäära veelgi juurde keeratakse, siis eeldab see mingisuguseid kompensatsioonimeetmeid Lõuna-Euroopa pankade jaoks, kelle finantstervis juba täna parim ei ole,” ütles ta.
Mertsina hinnangul langetab ECB aga ilmselt juba lähikuudel keskpanga üleööhoiuse intressimäära, mis juba praegu on negatiivne ehk -0,4%, veel 0,2 protsendipunkti võrra (siis oleks see -0,6%) ja teeb eelteavituse või ka otsuse varaostuprogrammi taasalustamise kohta.
“Üleööhoiuse intressimäärade alandamise mõtteks on muuta kommertspankade üleliigsete vahendite hoidmine keskpangas kulukamaks, mis sunniks viimaseid rohkem raha majandusse suunama,” rääkis Mertsina.
Ühest küljest peaksid madalad intressimäärad läbi odavama laenuraha justkui investeeringute kasvule kaasa aitama, ent samas tõdes Swedi ökonomist, et praegused probleemid – nõrgenenud nõudlus, aeglane inflatsioon ja suurenenud ebakindlus on investeerimisele hoopis tugevamaks piduriks.
“Ma arvan, et keskpanga hoiuseintressi paarikümne baaspunktisel alandamisel on väga tagasihoidlik mõju euroala majandusele. Samas tuleks arvestada, et rahapoliitilised abinõud hakkavad majandusele mõju avaldama alles üsna pika viiteajaga,” rääkis Mertsina.
Tema hinnangul on varaostuprogrammil ja madalatel intressimääradel kindlasti olnud positiivne mõju euroala majandusele. “Samas, nagu ma juba mainisin on majandusele hoopis tugevamat hoogu andnud või pidurit vajutanud nõudluse muutus. Koguinflatsiooni on mõjutanud aga oluliselt naftahinnad,” märkis ta.
Euribor lähitulevikus plussi ei jõua
Tavalise inimese igapäevaelu mõjutavad keskpanga intressimäärad ehk kõige rohkem eluasemelaenude hinda mõjutava Euribori järgi. See on intressimäär, mis sisuliselt näitab, mis hinnaga on tavalised kommertspangad nõus teineteisele raha laenama. Praeguseks on Euribor langenud -0,4% kanti, mis on väga madal.
“Euribori järsk langus on toimunud just viimase kolme kuu jooksul, kuna finantsturud ootavad keskpanga rahapoliitika lõdvendamist. Ma ei usu, et Euribori langusesse on finantsturgude ootused juba täiel määral sisse arvestatud. Seega, kui ECB järgnevatel kuudel intressimäärasid alandab ning teatab rahapoliitika täiendavast lõdvendamisest, siis peaks see turuintressimäärasid veelgi alandama,” rääkis Swedbanki ökonomist Mertsina.
Siiski rõhutas ta, et kuigi Euribor langeb tõenäoliselt veelgi, tuleks arvestada, et Eestis on suurem osa uutest laenudest flooritud 0% järgi – kui Euribor on nullist väiksem, siis arvestatakse selle väärtuseks null – ehk turuintressimäära langemine sügavamale laenuintressi enam samavõrd ei mõjuta.
“Küll aga näitab praegune olukord rahapoliitikas ja selle väljavaade, et intressimäärad püsivad madalad pikema aja jooksul, kui me varem arvasime. See on aga soodne laenuvõtjatele. Madalad laenuintressid jätavad inimestele oma laenude refinantseerimise kõrvalt rohkem raha kas tarbimiseks, säästmiseks või investeerimiseks,” rääkis Mertsina.
Aga milleks see kõik?
SEB ökonomist Nestor tõdes, et hulgaliselt võib leida skeptitsismi selles osas, kas senised tööriistad Euroopa majandust kuidagi ergutada suudaksid. “Euroopa probleem seisneb ennekõike selles, et paljud suured majandused ei ole suutnud ellu viia piisavalt reforme ja nende ärikeskkond on seetõttu muutunud konkurentsivõimetuks,” rääkis ta.
Madala majanduskasvu tingimustes ollakse aina suuremates raskustes riigirahandusega ja ainsa väljapääsuna nähakse laenamiskulude olematuna hoidmist. Pikemas plaanis see aga SEB ökonomisti sõnul vaevalt ühtegi muret lahendab.
“Rääkides tänasest päevast, saadab edasine rahapoliitika lõdvendamine ka vastandliku signaali. Ühelt poolt peaksid madalad intressimäärad justkui meile sisendama, et raha koguda ei ole hetkel mõtet ja parem tarbi. Teisalt tekitab taoline olukord turuosalistes aga ebakindlust tuleviku osas ja sunnib seetõttu veelgi konservatiivsem olema,” märkis ta.
Veel omaette küsimus on, mis juhtuks kui Euroopat tabaks tõeline majanduslangus. Ühtegi tavapärast lahendust siis keskpanga käsutuses enam ei ole ja ehk saabub tõesti viimnepäev, kus keskpank nö „helikopteriraha“ näol hakkaks tavainimeste pangakontodele kulutamiseks raha kandma. “Negatiivne intressimäär tundus kunagi vähemalt sama ulmeline kontseptsioon,” nentis Nestor.
Väike Eesti vaatab toimuvat muidugi pealtvaataja rollis: 4% majanduskasvu, 3% inflatsiooni ja 7% palgakasvuga harjunud riigis on üsna raske ka Euroopa muresid mõista, märkis SEB ökonomist.
“Teisalt kandub lõdva rahapoliitika efekt üle ka siia. Päeva, mil näeme positiivset Euribori on täna väga raske näha ja seega püsivad ka laenamiskulud soodsad. See aitab eestlastel kulutada raha kahes lemmikvaldkonnas, kinnisvara ja autod. Inflatsioonile mõjub see mõistagi positiivselt, iseasi, kas ka ülejäänud majanduskeskkonnale,” rääkis ta.
