Uudis

Õpetajad palusid riigikogult tuge lisatööde tasustamiseks

Foto: Shutterstock

Tallinna Reaalkoolis teisipäeval riigikogu ja valitsuse liikmetega kohtunud õpetajate aineühenduste esindajad palusid poliitilist toetust õpetajatöö mahukate lisaülesannete tasustamiseks.

Õpetajad rõhutasid, et palju aega nõudvate suuremahuliste lisatööde tasustamine toetaks nii õpetajate järelkasvu põua leevenemist, kui aitaks hoida praegu õpetajana tööl inimesi, kes on õpetajatööst loobumas.

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Anu Kell märkis, et riigikogu kultuurikomisjon viis 2020. aasta sügisel läbi laiapõhjalise ja sisulise arutelu õpetajate järelkasvu ning õpetajaameti väärtustamise teemal. Novembris 2020 arutas õpetajaameti väärtustamist riigikogu täiskogu. 2021. aastal valmis nii riigikogu kultuurikomisjoni pöördumine valitsuse poole kui ka haridusvaldkonna 2021–2035 arengukava.

“Mõlemas dokumendis on rõhutatud õpetajate järelkasvu tagamise olulisust. Siiski oleme täna olukorras, kus põhikooli või gümnaasiumiastme aineõpetajate järelkasv sisuliselt puudub. Samas on haritud õpetajad võtmeisikuks ühtluskooli säilimisel ning eestikeelsele õppele üleminekul,” rääkis Kell. 

Eesti Klassiõpetajate Liidu juhatuse liikme Külli Arandi sõnul on õpetajate ühendused olnud riigikogule ja valitsusele head partnerid õpetajate järelkasvu põua põhjuste kaardistamisel ning lahenduste leidmisel. “Oleme oma aruteludes olnud avameelsed, koostöömeelsed, sõnumites üheselt mõistetavad ja läbipaistvad. Juba käesoleva aasta septembris toimunud õpetajate, riigikogu kultuurikomisjon ning valitsuse liikmete kohtumisel tõdeti, et õpetajate järelkasvu tagamiseks on vaja teha haridusvaldkonda väga põhimõttelisi investeeringuid,” tõi Arand esile.

Ühise arutelu käigus jõuti järeldusele, et minimaalselt on õpetajate palgafondi vaja vähemalt 132 miljonit eurot lisaraha, mis annaks võimaluse tõsta õpetajate miinimumpalka ning looks võimalused karjäärimudeli väljatöötamiseks. Vihulas toimunud ministrite kohtumisel leiti kate veidi enam kui 106 miljoni euro osas. Õpetajate ühendused paluvad, et riik leiaks rahalise katte ka ülejäänud 26 miljoni osas, mis on vajalik erinevate lisatööde tasustamiseks.

Õpetajate ühendused kohtusid septembri ja oktoobri vältel erinevate riigikogu fraktsioonide ja valitsuse ministritega. Lisaks kohtuti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Tööandjate Keskliidu esindajatega. Kohtumiste eesmärk oli leida lahendus õpetajate järelkasvu põuale. Kõikidel kohtumistel tõdeti, et investeeringud haridusse on üliolulised.

Kohtumiste tulemusena valmis kaks muudatusettepanekut 2023. aasta riigieelarve eelnõule. Ettepanekute autorid on riigikogu kultuurikomisjoni liikmed, kes on õpetajate järelkasvu teemasse süvenenud juba pikemat aega. Ühe eelnõu esitas Viktoria Ladõnskaja-Kubits, teise Helle-Moonika Helme ja Jaak Valge.

Mõlema ettepaneku eesmärk on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi, et suurendada koolijuhtide võimalust tasustada erinevaid lisatöid, mida õpetajad koolis teevad, näiteks klassijuhatamine, loov- ja uurimistööde juhendamine, kooli õppekava arendustegevus, kujundava hindamise juurutamine, kooli sisehindamisse ja arendustegevusse panustamine ja nii edasi. 

Eelmisel nädalal arutasid muudatusettepanekuid riigikogu rahanduskomisjoni liikmed, kolmapäeva pärastlõunal toimub 2023. aasta riigieelarve eelnõu muudatusettepanekute läbihääletamine riigikogu täiskogus. Pöördumises riigikogu ja valitsuse liikmetele on õpetajad palunud toetust nende ettepanekute realiseerimiseks.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaatori Madis Somelari sõnul võivad valitsuse ning riigikogu liikmed õpetajate üle olla väga-väga uhked.

“Märtsis 2020 läksid koolid mõnepäevase etteteatamisega üle kuid kestnud distantsõppele. Pingutasime terve eelmise õppeaasta, et hoida koolid avatuna ning õpilüngad minimaalsed. Kaardistasime nädalavahetuste kaupa  lähikontaktseid ning valmistasime õhtuti ette lisaõppematerjale veebiõppeks. Vene agressioon Ukrainas on toonud meie kooli palju sõjapõgenikke, keda toetame nii vaimselt kui harime akadeemiliselt. Seda kõike olukorras, kus õpetajate nädala töötunnid ületavad 55–60 tundi ning töötasu on kuude kaupa järjest vähenenud. Septembri ja oktoobri vältel toimunud kohtumistel on kõik osapooled väljendanud oma toetust haridusvaldkonnale. Kolmapäeval riigikogus toimuv hääletus näitab, kas poliitikute teod kinnitavad nende sõnu,” lisas Somelar. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.