Euroopa Komisjon otsustas, et Eesti võib Nordicasse raha süstida ja firmale laenu anda, sest muidu ähvardaks firmat pankrot.

“Nordicale kuulub Eesti majanduses ja riigi lennuühenduse tagamisel tähtis koht. Ta on riigi lennundussektori suurim tööandja. Koroonaviiruse puhang on lennundussektorit rängalt kahjustanud ja ettevõte on kandnud suurt kahju,” rääkis komisjoni konkurentsipoliitika eest vastutav asepresident Margrethe Vestager.

Eesti süstib Nordicasse otse 22 miljonit eurot ning annab lisaks veel riiklikule lennufirmale 8 miljoni eurose laenu.

Nordica kandis märkimisväärset kahju, kuna koroonaviiruse leviku piiramiseks võetud erakorralised meetmed põhjustasid reisijate lennutranspordi sektoris suuri häireid.

See mõjutas raskelt ettevõtte finantsseisundit ning tekitas suuri likviidsusprobleeme, mille tulemusel võib Nordica aasta lõpuks pankrotti minna.

Air Baltic võttis mitu korda rohkem

Eesti plaani kohta märgib komisjon, et raha ei süstita rohkem, kui minimaalselt vaja on ning kõik on konkurentsireeglitega kooskõlas.

Huvitav on aga, et lätlased tahtsid oma Air Balticusse koroonakriisi tõttu süstida 250 miljonit ning said ka selleks loa.

Vestageri jutt oli siis sisuliselt sama: Air Balticul on Läti majanduses võtmeroll, firma panustab väliskaubandusse ning Läti siseriiklikusse ja rahvusvahelisse ühendatusesse. Kriis on lennufirmasid eriti raskelt mõjutanud. “250 miljoni euro suurune Läti rekapitaliseerimise meede aitab Air Balticul kriisiga toime tulla,” rääkis volinik juulis, kui Läti taotlus heaks kiideti.

Ka Air Balticu riigiabi puhul leidis Euroopa Komisjon, et see ei ületa miinimumi, mida on vaja Air Balticu jätkusuutlikuse tagamiseks.

“Kohtusin suvel Riias ühe lõunanaabriga, kel oli suur roll eelmisel kümnendil [Air Balticule riigiabi] lobistamises. Kui Läti nüüd tahtis 200 [miljonit] panna, arvas ta, et pidanuks miljardi jaoks luba küsima,” nentis Twitteris kommunikatsiooniekspert Andreas Kaju.