Majanduslikes raskustes äriühingud on lahutamatu osa majanduskeskkonnast ning paratamatult tekivad seeläbi ka võlgnevused töötajate ees. Paljud pole aga kuulnud õigusest esitada sellises olukorras tööandja suhtes pankrotiavaldus ning saada vähemalt osaliselt saamata jäänud raha kätte Eesti Töötukassa kaudu, selgitab advokaadibüroos RASK tegutsev pankrotihaldur Maarja Roht.

Miks ja millal tuleks esitada tööandja suhtes pankrotiavaldus?

Klassikalise käsitluse järgi on tööandja maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline olukord ei ole ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata pikemaajaliselt tema kohustusi. Viimasel juhul arvestatakse kohustustena ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Maarja Rohti sõnul tekib töötajal õigus esitada ühingu suhtes pankrotiavaldus olukorras, kus tööandja tunnistab suutmatust jooksvaid kohustusi täita või ka oma püsivat maksejõuetust, aga juhatus või teised esindusõigusega isikud pankrotiavaldust esitanud ei ole. “Kui poolte vahel võlgnevuse summa üle vaidlust ei ole, saab tööandja vastu pankrotiavalduse esitada töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töö(võtu)lepingu alusel. Seega ei ole alati pankrotiavalduse esitamiseks vajalik, et töötaja oleks eelnevalt pöördunud võla sissenõudmiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse,” rääkis ta.