Statistikaameti andmetel olid septembris aktiivseimad teisest pensionisambast raha väljavõtjad seadme- ja masinaoperaatorid ning oskus- ja käsitöölised. Pensioniraha võtsid vähem välja need, kelle sissetulekud on ametialal suuremad, nagu näiteks juhid ja tippspetsialistid. 

“Töölepinguga või avalikus teenistuses töötavatest inimestest otsustas teise pensionisamba raha septembris välja võtta ligi 111 500 töötajat ehk ligi 20 protsenti,” kirjutasid statistikaameti juhtivanalüütikud Märt Leesment ja Kaja Sõstra ameti blogis. Väljavõtjate hulka ei arvestatud neid, kes suunasid oma raha investeerimiskontole.

Ametirühmade lõikes oli väljavõtjate hulgas kõige enam erinevate seadmete operaatoreid. Pensionifondide hooleks jätsid kõige rohkem oma raha eri- ja üldarstid, teadlased ja õppejõud — nende hulgas oli väljavõtjaid vähem kui 5 protsenti. 

Kõrgemapalgaliste seas oli väljavõtmise protsent väike

Leesment ja Sõstra märkisid, et muude tingimuste samaks jäädes viitab suurem väljamakse ka kõrgemale tasule ametialal.

“Kui olukorda väljamakse suuruse järgi vaadata, siis juhtide ja tippspetsialistide puhul tuli üsna selgelt välja see, et mida kõrgema mediaanväljamaksega ametirühm, seda väiksem on pensioniraha väljavõtjate osakaal. Samas mõnes teises grupis, näiteks lihttööliste hulgas, oli olukord pigem vastupidine,” kirjeldasid nad. 

Leesment ja Sõstra selgitasid, et väga palju pensionisambas jätkajaid oleks saanud küllaltki väikese väljamakse, mis võib olla ka põhjus, miks teise pensionisambaga jätkatakse.

Kuigi iga inimese motivatsiooni pensionisüsteemis jätkamiseks analüütikud ei tea, võib põhjus, miks kõrgemapalgalised juhid ja tippspetsialistid võtsid suhteliselt vähem pensioniraha välja, peituda selles, et neil lihtsalt ei olnud selleks tungivat vajadust, arvavad Leesment ja Sõstra. 

Ühest selget seost välja ei joonistu, ent analüütikute sõnul on märgata suuremat pensioniraha väljavõtmise osatähtsust mitmel madalapalgalisel ametialal.